Kas ravimid muudavad teid liiklusohtlikuks?
Kindlasti olete mõne ravimi patsiendi infolehelt lugenud hoiatusi: Ei soovitata rasedatele ega imetavatele emadele. Võib muuta uimaseks jne. Samas otsest keeldu mõne liiklusvahendi rooli istuda pole. Aga kas ravimid ikka on nii ohutud?
On selgunud, et mõned tavalised külmetus- ja allergiaravimid ning rahustid võivad pärssida autojuhtimist samuti kui alkohol, aga kuna nende mõju on vaevumärgatav, siis ei oska isegi kahtlustada, et on uimastatud.
Tegelikult on see keeruline küsimus. Ravimitarvitajaid liigub meie seas üha rohkem ringi. Selleks võib osutuda takso- või bussijuht, kes kerget külmetust iseseisvalt retseptivabade rohtudega alla surub, kolleeg, kes teid lahkelt sööma lubab viia neelab aga vererõhu alandajaid, kallis abikaasa on hädas allergilise lööbega jne.
Ja ehkki infolehelt võib lugeda, et see ravim võib tekitada uimasust, ei võeta tavaliselt seda märkust eriti tõsiselt. Eriti kui tõepoolest haigutama ei aja. Ja pikalt mõtlemata istub suurem osa meist rooli istuda. Simulaatoritel tehtud katsed näitavad aga, et isegi kui inimene ennast uimasena ei tunne, aeglustavad ravimid siiski reaktsioone.
Muuseas, kui tihti olete kuulnud oma perearsti hoiatavat teid ravimite kahjuliku mõju eest auto juhtimisel? Samas on kinnitust leidnud fakt, et mõned ängistusravimid võivad kahekordistada liiklusõnnetuse ohtu.
Niisiis, mida peaks ravimite tarvitaja enne rooli taha asumist tegema?
“Ka mina tarvitan ravimeid ja isegi minu meelest on need väga segadusttekitavad,” kommenteeris dr. John Weiler Iowa ülikoolist, kus simulaatoriga tehtud katsed näitasid, et tavaline külmetusravim — difenüüldramiin — võib takistada autojuhtimist samuti kui alkohol.
Kahjuks ei ole olemas nimekirja ravimitest, mida autojuhtidel vältida tuleks. Ja sellise nimekirja koostamine ei ole ka kuigi lihtne, sest kuigi uuringud näitavad, et mõned ravimid pärsivad autojuhtimist, uuritakse autoõnnetuse korral endiselt alkoholitaset, jättes kõrvale manustatud ravimid.
USA Ravimitööstuse esindaja William Soller väidab, et tarbijad loevad niigi purkidel olevaid hoiatusi ja juba teavad, et nad ei peaks juhtima autot uimasust põhjustavate antihistamiinide ja muude ravimite mõju all. Kuid kas ikka teavad?
Ühendriikide transpordiohutuse amet aga leiab, et ravimid on tõsiselt alahinnatud riskifaktor ning pärast õnnetust kontrollitakse liiga väheseid juhte tarvitatud ravimite suhtes.
Ameti teatel on retseptita müüdavad ravimid olnud vähemalt osaliseks põhjustajaks pärast 1987. aastat juhtunud rohkem kui 150 auto-, veoki-, paadi-, lennuki- ja rongiõnnetuses. Hukkunud pilootide verd analüüsitakse regulaarselt ravimite suhtes ning selle põhjal võib kindlalt öelda, et alates 1987. aastat on ravimite kasutamine aidanud kaasa rohkem kui 72 surmaga lõppenud õnnetusele. Ka seitsme ohvriga lõppenud 1998. aasta Greyhoundi bussiõnnetuse põhjustanud juhi tähelepanu oli pärsitud difenüülhüdramiini tõttu.
Transpordiameti aseesimees Carol Carmody arvates on ravimitest põhjustatud õnnetuste arv veelgi suurem. Ühendriikide teedeohutuse ameti hinnangul toimub riigis igal aastal 100.000 õnnetust rooli taga magama jäävate juhtide tõttu, milles saab viga 76.000 ja surma 1500 inimest. Kui palju sellest langeb ravimite arvele, ei ole teada.
Näiteks Rootsis on potentsiaalselt autojuhtimist segavad ravimid varustavad kergesti silma jääva punase kolmnurgaga. Miks ei rakendata seda aga teistes riikides?
Ühendriikide ravimiameti ravimite osakonda juhtiv dr. Robert Temple soovitab analüüsida juhtide ja kaasreisijate verd õnnetuste järel ka ravimite suhtes, et teha kindlaks, kas tragöödia põhjuseks võis olla mõni ravim.
Praeguseks on teada, et kõige ohtlikumad on ilmselt ainult retseptiga saadavad ängistuseravimid benzodiazepiinid.. Sellise ravimi tarvitamine kahekordistab õnnetuse tekkimise ohtu, väidab Washingtoni toksikoloog Fiona Couper. Esimesel ravinädalal on oht 13 korda kõrgem, kuna patsiendeid ei ole veel harjunud ravimi mõjuga ajule, väidab California psühhofarmakoloog James O’Hanlon. Selliseid ravimeid tarvitavad juhid seavad iseäranis ohtu teised liiklejad.
Simulaatoritel tehtud testid näitavad, et enamuses antihistamiinides sisalduvat difenüülhüdramiini tarvitavatest inimestest 15 % võivad teha avarii.
Kui õhtul manustada kloorfeniramiini sisaldavaid külmetusevastaseid ravimeid, siis kannatab patsient järgmisel päeval pohmakat meenutava unisuse all, hoiatab Washingtoni neuropsühholoog Gary Kay.
Enamus retseptita müüdavad külmetusevastased ja allergiaravimid põhjustavad uimasust, aga sümptomite algus ja kestus on erinevad. Hoidke siis silmad lahti ja hoiduge ise kaaskodanikke ohtu seadmast.
