Kas sina jälgid oma nahka?


Kas sina jälgid oma nahka?
Foto: Shutterstock

Eriti nüüd, pärast päikeseküllast suve, tuleks sagedamini peegli ees seista ja oma nahka silmitseda.

Elu jooksul meie nahk vananeb ja tekib mitmeid muutusi. “Üldjuhul on need nahavärvi või pruunid moodustised healoomulised ja kosmeetilise tähendusega ning neid ei pea kohe ravima. Need on lentiigod, keratoosid, fibroomid,” tõdeb Tartu Ülikooli vanemarst-õppejõud Maire Karelson.

“Kõige ohtlikum nahakasvaja on melanoom, mis saab alguse naha pig­mendirakkudest. Teised pahaloomulised mittemelanoomsed nahakasvajad nagu basalioom ja lamerakuline vähk arenevad naha pindmise osa ehk epidermise rakkudest ja neile võib pikka aega eelneda kiirguskeratoos: karedad, punetavad ja ketendavad laigud näonahal, mis ei taha kreemitamise järel taanduda.”

Dr Karelson teab, et vanematel meestel, kellel on kiilaspäisus ja harjumus suvel peakatet mitte kanda, tekivad sarnased muutused lisaks lagipea piirkonda või kõrvalestadele. Uuringud on näidanud, et nahavähki haigestumus tõuseb kogu maailmas ja pärilike tegurite kõrval on UV-kiirgusel siin oluline roll.

Seotud lood:

Tähelepanu sünnimärkidele

Neevused ehk sünnimärgid on meil nahal juba kas sündides või lisanduvad esimese kolmekümne aastaga. Heledama nahaga inimestel on sünnimärke rohkem kui tumedanahalistel.

“Eestlaste aktiivsus oma nahamoodustiste ja sünnimärkide näitamise osas on tublisti tõusnud,” kiidab dr Karelson. “Arsti vastuvõtule tuleb eri eas patsiente, ja on neid, kes käivad ennast regulaarselt näitamas. Mõned on isegi oma sünnimärkidele ringid ümber joonistanud, et arstil ükski neevus vaatamata ei jääks.”

Doktor Karelson tunneb heameelt ka selle üle, et naised, kes on enamasti aktiivsem osapool, ajavad mehedki kodunt välja kontrolli.

Siiski soovitab ta hoiduda ka liigsest paanikast. On loomulik, et sünnimärgid pidevalt muutuvad, aga need muutused toimuvad aeglaselt. Nad võivad suureneda, tumeneda ja tõusta nahapinnast kõrgemale. Nahaarsti kinnitusel võivad sünnimärgid suureneda näiteks raseduse ajal ja ka pärast päikeselist suve.

“Kui neevus suureneb kiiresti, mõne nädala või kuuga, siis on see ohumärk ja tuleks kohe minna arsti vastuvõtule. Kiirest kasvust räägib seegi, kui sõlmekese kuju nahal muutub ümarovaalsest juba sälguliseks. Haavandumine on kahjuks ilmselge pahaloomulise nahakasvaja tunnus ja räägib sellest, et õige aeg arstile tulekuks on mööda lastud,” tõdeb dr Karelson.

Kuidas kontrollida

Kui inimene on hoolas ja jälgib pidevalt nahka ning märkab muutusi, siis pahatihti ei saa ta kohe aega tohtri juurde. Ootejärjekorrad on kahetsusväärselt pikad. Suuremates linnades on asi lihtsam: võib minna tasulisele vastuvõtule või erakliinikusse. Maainimene peaks pöörduma oma perearsti poole, kes oskab anda esmase hinnangu ning vajadusel suunab nahaarstile.

Nahaarstidel on kabinetis spetsiaalne instrument, millega saab jälgida pigmendimoodustisi ja neid hinnata. Kui pigmendimoodustisi on nahal palju ja need on ebatavalised ehk atüüpilised, saab neid digitaalselt jäädvustada ja muutusi aja möödudes hinnata. Nimetatud uuring on praegu tasuline ja tehakse kahes Eesti suuremas linnas – Tartus ja Tallinnas.

Doktor Karelson on seda meelt, et sünnimärke ei tule ilma põhjuseta eemaldada, sest see jätab nahale armid. “Opereerima peab neid moodustisi, mille korral tekib kahtlus pahaloomulisusele. Opereeritakse ka suuremaid näsalisi neevusi, mis riiete hõõrumise tõttu saavad pidevalt traumeeritud ja häirivad igapäevaelu. Pigmendikolde eemaldamisele peab järgnema opereeritud koe patohistoloogiline uuring. See täiendav info annab arstile alati lõpliku diagnoosi,” toonitab dr Karelson.

Kuidas ennetada

Arstid kordavad üha enam, et nahka tuleb kindlasti kaitsta UV-kiirguse eest, ja teadlikkus selles osas on tublisti tõusnud. Valge nahaga inimeste pruun jume ei räägi tänapäeval kaunidusest, vaid sellest, kuidas riskikäitumisega pannakse proovile naha kaitsevõime.

Nahale on ohtlik kiire päevitamine, millega sageli kaasneb päikesepõletus, ehk nagu rahvas armastab öelda – saada nädalaga pruuniks. See kiusatus tekib eriti talvisel ajal soojale maale reisimisel. Naised on õnneks omaks võtnud ka teadmise, et liigse päevitamise mõjul vananeb nahk kiiremini. Nahk muutub kuivaks, kortsuliseks ja pigmendi osas ebaühtlaseks, seda muutust ei sooviks ükski naine.

Doktor Maire Karelson soovitab suhtuda päevitamisse moodsalt ehk terviseteadlikult ning vaadata pigmendimoodustisi oma nahal keskmiselt kolme kuu tagant. Kui sünnimärgid on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi ebaharilikke pig­mendilaike, tuleks leida võimalus külastada nahaarsti.

Pöörduda tuleks alati nende pigmendikollete puhul, mis erinevad teistest nahal olevatest moodustistest.

“Meestel esineb melanoomi sagedamini seljal ja seetõttu on oluline, et keegi pereliikmetest vaataks aeg-ajalt tema selja üle,” soovitab dr Karelson. “Minu praktikas on olnud juhtum, kus keskealine mees, kes pole kunagi UV-kaitsest kuulnud ja on igal suvel saanud päikesepõletusi, tuleb vastuvõtule paari sentimeetri suuruse melanoomiga seljal. Siis on juba pöördumatult hilja.”


Tasub teada

Nahavähk

- Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk.

- Nahavähil on kaks vormi: basaalrakuline vähk ehk basalioom, ja skvamoos ehk lamerakuline vähk. Viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Kolmas nahavähi vorm, mida käsitletakse mõnevõrra eraldi, on melanoom.

- Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk-nahavähk, 10% lamerakk-nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi kaks esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad – erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne.

- Eestis on aastas 800–900 esmast nahavähi juhtu, nendest umbes 130 on melanoomi esmasjuhud.

- Melanoom on pahaloomu­line kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka

UV-kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ning seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staa­diumis.

- Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida neevusest või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.

- Meestel on kõige sagedasem melanoomi asukoht seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.

Vt lisaks: www.cancer.ee