Novembrikuu oli Apteek1 apteekides diabeedikuu, mille raames oli võimalik mõõta veresuhkrut ning saada informatsiooni haiguse ennetamise ning ravi kohta. Eestis põeb diabeeti ligi 70 000 inimest, kellest suur osa on diagnoosimata. Kampaania iga neljanda inimese mõõtmistulemus andis põhjust soovitatada, et nad pöörduksid perearsti poole ja uuriks oma veresuhkrut juba täpsemalt.

Oluline on mõõta veresuhkrut korra aastas. Riskigrupis olevad peaksid seda tegema tihedamalt, oluline on haigus võimalikult vara diagnoosida. Ravimata ja ka halvasti ravitud diabeet võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi. Tähtis on kindlasti ravi jätkata, kui see juba kord määratud on ning ka kindlasti teha kordusteste, kui veresuhkur ei ole normis.

Eristatakese I tüüpi ehk insuliinsõltuvat ja II tüüpi ehk insuliinsõltumatut diabeeti

I tüüpi diabeet ehk suhkruhaigus on veresuhkru tõusuga kulgev krooniline haigus, mille üheks iseloomulikumaks tunnuseks on insuliinsõltuvus st kõik patsiendid vajavad haiguse diagnoosimise hetkest alates püsivat ravi insuliiniga. Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. Haigestutakse vanuses alla 35 aasta.

I tüüpi diabeedi riskitegurid ja sümptomid:

• pärilik eelsoodumus kohtub mingi välise faktoriga. Kõik välised diabeeti vallandavad
tegurid pole teada, kuid arvatakse, et nendeks on viirused, samuti toitumisharjumused
• janu
• suur vedeliku tarve
• kehakaalu langus
• väsimus
• sage urineerimine

II tüübi diabeet algab sageli märkamatult, areng on aeglane. Veresuhkru kõrgenemine toimub vähehaaval ning organism kohaneb normist kõrgema veresuhkruga. Ravimata ja ka halvasti ravitud II tüübi diabeet võib mõjuda salakavalalt kogu organismile ja põhjustada hilistüsistusi (silma, neeru, südame-veresoonkonna ja närvikahjustusi). Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on II tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega .

II tüübi diabeedi riskitegurid:
• Pärilikkus – diabeet vanematel või õdedel ja vendadel
• Ülekaalulisus ja kõhukus
• Vööpiirkonna rasvladestumine vööümbermõõt üle meestel 102 cm ja naistel üle 88 cm
• Metaboolne sündroom
Vererasvade bormist kõrgem tase
Kõrgenenud vererõhk
Podagra
• Rasedusaegne diabeet
• Mõningad ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatorid

Endokrinoloogiakeskuse suhkurtõve risk test

1. Vanus
0 p. <45 aasta
2 p. 45–54 aastat
3 p. 55–64 aastat
4 p. >65 aasta

2. Kehamassiindeks (KMI) väärtus. Kasutage selle leidmiseks valemit:
kehakaal kilogrammides : (kehapikkus meetrites x kehapikkus meetrites)
Näiteks on 172 cm pikkuse ja 75 kg kaaluva inimese kehamassiindeks
75/(1,72x1,72)= 25,4.

0 p. <25 kg/m2
1 p. 25–30 kg/m2
3 p. >30 kg/m2

3. Vööümbermõõt

Mehed
0 p. <94 cm
3 p. 94–102 cm
4 p. >102 cm

Naised
0 p. <80 cm
3 p. 80–88 cm
4 p. >88 cm

4. Kas Te vabal ajal või tööl treenite või olete füüsiliselt aktiivne vähemalt 30 minutit päevas enamikel päevadel?
0 p. Jah
2 p. Ei

5. Kui sageli Te sööte aed- ja puuvilju või marju?
0 p. Iga päev
1 p. Mitte iga päev

6. Kas Te olete kunagi kasutanud vererõhku alandavaid ravimeid?
0 p. Ei
2 p. Jah

7. Kas arst või mõni teine tervishoiutöötaja on Teile kunagi (tervisekontrollil, haiguse või raseduse ajal) öelnud, et Teie veresuhkruväärtus on suur või suurenenud?
0 p. Ei
2 p. Jah

8. Kas kellelgi Teie perekonnaliikmetest on diagnoositud suhkurtõbe?
0 p. Ei
3 p. Jah: vanavanem, onu, tädi, onutütar või täditütar (kuid mitte ema, isa, õde, vend või enda laps)
5 p. Jah: bioloogiline isa või ema, õde, vend või enda laps

Minu suhkurtõve riski skoor on (liitke kokku vastuste 1 kuni 8 punktid)
Teie risk haigestuda järgmise 10 aasta jooksul 2. tüüpi suhkurtõppe on:

<7 p - väike: 1 juhul 100-st (1%)
7–11 p - vähesel määral suurenenud: 1 juhul 25-st (4%)
12–14 p - keskmine: 1 juhul 6-st (17%)
15–20 p - suur: 1 juhul 3-st (33%)
>20 p - väga suur: 1 juhul 2-st (50%)