Kes muutub ülekaaluliseks ja miks?

 (14)
Kes muutub ülekaaluliseks ja miks?
Reuters/Scanpix

KAALUABI: Rasvumise põhjuseks on pikaajaline liigse energia omastamine, mida keha ei suuda ära kulutada. Sageli on põhjuseks just väikesed kogused pikema aja jooksul näiteks liigsed 50 kcal päevas, mis vastab näiteks 1 küpsisele päevas, viie aasta jooksul ning ülekaal ongi tekkinud. Liigse energia salvestab keha rasvana, mis põhjustab liigset kehakaalu.

Uuringud on näidanud, et rasvumise tekkega on seotud mitmed erinevad faktorid. Määrav on nii pärilikkus, kuid ka haridustase, psühholoogilised mõjud, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised faktorid. Mis eelnimetatutest ülekaalu põhjustab, on nende kompelksne mõju ning see on erinevates maades erinev. Ümbritseval keskkonnal ning lapsepõlvel on samuti oluline roll näiteks igapäevases liikumises nagu nätieks turvalised jalutusteed, head jalgrattateed, mis mõjutavad meie liikumisharjumusi.

Paljud teadlased on proovinud panna numbritesse, kui suur osa rasvumisest võib panna geneetika arvele. Tulemused on olnud väga erinevad, sest kasutatud on erinevaid meetodeid.

Rootsi Karolinska instituudi arst Finn Rasmussen lisab, et nende uuringud on näidanud, et rasvumine võib 50-60 protsenti puhul olla seotud geneetikaga. See tähendab, et ülekaaluliste või rasvunud vanemate puhul on 10-15 korda suurem risk, et lapsed tulevad ülekaalulised kui normaalkaaluliste vanemate puhul.

Geneetiliste faktoritest üksi ei piisa, sest näljahäda korral ei muutu ükski inimene ülekaaluliseks. Et tekiks ülekaal, peab palju toitu olema kättesaadav. Meie geenid ei muutu ka nii kiiresti, et see oleks praeguse rasvaepideemia põhjuseks. Seepärast on mõistetav, et otsida põhjuseid meie muutunud liikumisharjumustes, muutunud toitumisharjumustes ning sotsioloogilistes-majanduslikes näitajates.

Seotud lood:

Ülekaalu mõjutab olulisels ka tööelu ja stress. Stressi korral suureneb stressihormooni kortisooli tootmine, mille tõttu rasv talletatakse just vöökohal. Vahetustega töötajaid uurides selgus, et neil on suurem tõenäosus ülekaalu tekkeks kui töökaaslastel, kes töötavad peamiselt päeval.

Varasemalt arvati, et rasvumise põhjustab nõrk iseloom, kuid tänapäeval on teada, et tegemist võib olla kroonilise haigusega, mis vajab ravi, teatab doktor Finn Rasmussen. Ülekaal ei ole haigus, vaid riskiolukord.

Ajaloos on enami aega kaalutõusu ning ümaraid kehavorme peetud tervise ja heaolu tunnuseks. Teatud osas maailmas nagu näiteks Aafrikas ning Vaikse ookeani saartel on arvamus senini samasugune. See selgitab, mis Vaikse ookeani saartel on suur ülekaaluliste hulk.

Sotsiaal-majaduslike faktorite ning rasvumise vahel on tugev seos, mida on näidanud ka mitmed uuringud. Rasvumine on rohkem levinud lihttööliste kui valgekraede hulgas. Majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed on sagedamini ülekaalusised kui need, kel läheb paremini.

Noorukite toitumisharjumusi uurides selgus, et noored, kelle emadel on madalam haridustase, jõid rohkem karastusjooke ning sõid kiirtoitu sagedamini kui noored, kelle emadel oli kõrgem haridustase. Seda võib selgitada suuremates teadmistes ning seetõttu on neil lihtsam analüüsida tervise, toitumise ja treeninguga seotud informatsiooni. Stockholmis läbi viidud analoogne uuring näitas, et noorte tüdrukute rasvumine on kolm korda tavalisem tüdrukute hulgas, kelle emal on madal haridustase võrreldes tüdrukutega, kelle emadel on kõrgharidus. Poiste puhul, kelle emadel on madal haridustase, on ülekaaluliste laste hulk kaks korda nii tavaline kui kui haritud vanematega lapse puhul.

Selgituseks võib olla toidu valik, perekonna elustiil ning ka stress. Heal majanduslikul järjel perekonnal on võimalik lastel valida meelepärane treening, sest vanemad saavad endale lubada nii trennitasu kui ka vajalikku varustust.

Samuti on erinevates ühiskonnakihtides erinevad sotsiaalsed nõuded. Keskklassi laste puhul pole ehk see sama aksepteeritav, et lapsed vabal ajal mingi koolivälise tegevusega ei tegele. Nendes perekondades soodustatakse laste liikumist ning aktiivsust. Lisaks on vanematel jõudu koos lastega sportida ja liikuda.

Muutunud on ka inimeste toitumisharjumused. Küsimustik näitas, et näiteks Rootsis tänapäeval kulutatakse päevas keskmiselt 14 minutit toidu valmistamiseks. See aeg on nii lühike, et selle ajaga ei jõua isegi kartuleid koorida, rääkida nende keetmisest, köögivilja hakkimisest või liha valmistamisest.

Toidukorrad on muutunud kaootiliseks ning kui inimene ei söö regulaarselt, kaob meil ülevaade kui palju me tegelikult üldse sööme. Meil ei saa kunagi kõht korralikult täis ning meil ei teki ka korralikku tühja kõhu tunnet. Selle asemel arvame, et peaksime sööma ning pistame endale kogu aeg midagi põske.

Kui varem olid vaid konkreetsed toidupoed ning need avatud ka teatud kellaaegadel, siis nüüd on võimalik ööpäevaringselt toitu osta. Ning ka lapsed, kel on rohkem taskuraha kui kunagi varem, saavad olenemata oma asukohast peaaegu alati osta karastusjooke, maiustusi või kiirtoitu. Paljud uuringud on aga näidanud, et vedelal kujul saadud kalorid nagu karastusjookide puhul, petavad keha täiskõhutunde mehhanismi.

Ka kodud on muutunud. Varem pidi toitu valmistama pliidil, mis nõudis toidu valmistajalt teatud oskuseid. Tänapäeval on mikrolaineahju abil ka väikesel lapsel võimalik soojendada omale toitu.

Rasvumine ei ole põhjustatud ainult söödud joogist ja toidust. Oluline on ka igapäevane liikumine. Ühendkuningriikides läbi viidud uuring näitas, et väikeste laste füüsiline vabadus tuleb ca 3 aastat hiljem kui näiteks 30 aastat tagasi. Lapsed ei jookse, mängi ja sõida rattaga sama palju kui varasemad põlvkonnad seda tegid ning seetõttu on nad ka füüsiliselt passiivsemad. Paljudel vanematel on ka stressirohked tööpäevad ning seepärast ei jaksata lasta lapsel ise jalutada vaid teda sõidutatakse pigem kärus. Vanemad lapsed viiakse autoga kooli, et jõuda valmis hommikuste tegevustega.

Kui lisada siia juurde veel ahvatlevad istuvad meelelahutused nagu arvuti, tahvelarvuti ja televiisor, ei muuda see füüsilise aktiivsuse osa just suuremaks.

Üks probleem istuva meelelahutusega on veel, meil on muutunud harjumuseks otsida omale kohe midagi näksimist, nii pea kui end televiisori taha sätime.

Allikas: Forskning.se