Tarvitseb vaid ilmadel vihmaseks pöörduda, kui sagenevad külmetushaigused ja seetõttu muutub sagedaseks kiirabikutseks palavik. Inimesed tunduvad olevat arvamusel, et haigestumisel peab põhiliselt palaviku alandama — seejärel on kõik korras. Ent see ei ole paraku sugugi nii.
III kursusel õpivad kõik arstitudengid patoloogilist füsioloogiat. Meie ajal õpetas seda professor Looga, kellel oli komme kõiki haiguseilminguid defineerida. Palaviku määratlus oli nii geniaalne, et see on meeles siiani ja sisaldab tähtsat informatsiooni meile kõigile:
palavik on organismi OTSTARBEKOHANE kaitsereaktsioon. Palavik ei ole haigus, vaid kaitse haiguse vastu. Tegelikult võib palavikku nimetada viiruse enesetapuks, sest kõrgem palavik hävitab või nõrgestab viirust märkimisväärselt. Täiskasvanu või suurem laps paraneb oluliselt kiiremini, kui tal paar päeva palavik kõrgena püsib ja kohe ei haarata 37,8 kraadi puhul palavikku alandavate ravimite järele.
Loomulikult ei saa väikelapsel, imikul või kõrges eas inimesel lubada temperatuuri tõusu väga kõrgele ja seda tuleb alandada.
Kui kõrge on liiga kõrge?
Üldine on reegel, et väikesel lapsel ja eakal peaks hakkama palavikku alandama siis, kui temperatuur tõuseb üle 38,5. Loomulikult on siin erandeid, kuid madalama temperatuuri alandamise vajaduse määrab soovitatavalt perearst. Eelnevalt terve täiskasvanu ja suurem laps elavad probleemideta üle ka 39kraadise palaviku. Üks päev kõrget temperatuuri ja hommikul ärkab inimene üsna väsinult, kuid külmetusest paranemine on kiire.
Miks palavik ei lange?
Kiirabi kutsuvad vanemad sageli just põhjusel, et palavik ei lange vaatamata tarvitatud meetmetele. Miks? Sagedasim viga on lapse kuumutamine väljastpoolt. Kõrges palavikus laps on pakitud soojadesse tekkidesse, kilemähkmed pepu ümber, paks kampsun seljas ja toatemperatuur läheneb saunalava omale. Kuidas saab palavik siis langeda? Väikelaps ei hakka higistama ja nii meenutab see tegevus kuuma pudrupoti katmist paksude tekkidega, lootuses see kiirelt jahutada.