Tarvitseb vaid ilmadel vihmaseks pöörduda, kui sagenevad külmetushaigused ja seetõttu muutub sagedaseks kiirabikutseks palavik. Inimesed tunduvad olevat arvamusel, et haigestumisel peab põhiliselt palaviku alandama — seejärel on kõik korras. Ent see ei ole paraku sugugi nii.

III kursusel õpivad kõik arstitudengid patoloogilist füsioloogiat. Meie ajal õpetas seda professor Looga, kellel oli komme kõiki haiguseilminguid defineerida. Palaviku määratlus oli nii geniaalne, et see on meeles siiani ja sisaldab tähtsat informatsiooni meile kõigile:

palavik on organismi OTSTARBEKOHANE kaitsereaktsioon. Palavik ei ole haigus, vaid kaitse haiguse vastu. Tegelikult võib palavikku nimetada viiruse enesetapuks, sest kõrgem palavik hävitab või nõrgestab viirust märkimisväärselt. Täiskasvanu või suurem laps paraneb oluliselt kiiremini, kui tal paar päeva palavik kõrgena püsib ja kohe ei haarata 37,8 kraadi puhul palavikku alandavate ravimite järele.

Loomulikult ei saa väikelapsel, imikul või kõrges eas inimesel lubada temperatuuri tõusu väga kõrgele ja seda tuleb alandada.

Kui kõrge on liiga kõrge?

Üldine on reegel, et väikesel lapsel ja eakal peaks hakkama palavikku alandama siis, kui temperatuur tõuseb üle 38,5. Loomulikult on siin erandeid, kuid madalama temperatuuri alandamise vajaduse määrab soovitatavalt perearst. Eelnevalt terve täiskasvanu ja suurem laps elavad probleemideta üle ka 39kraadise palaviku. Üks päev kõrget temperatuuri ja hommikul ärkab inimene üsna väsinult, kuid külmetusest paranemine on kiire.

Miks palavik ei lange?

Kiirabi kutsuvad vanemad sageli just põhjusel, et palavik ei lange vaatamata tarvitatud meetmetele. Miks? Sagedasim viga on lapse kuumutamine väljastpoolt. Kõrges palavikus laps on pakitud soojadesse tekkidesse, kilemähkmed pepu ümber, paks kampsun seljas ja toatemperatuur läheneb saunalava omale. Kuidas saab palavik siis langeda? Väikelaps ei hakka higistama ja nii meenutab see tegevus kuuma pudrupoti katmist paksude tekkidega, lootuses see kiirelt jahutada.

Kuidas palavikku alandada?

Esimese asjana tekid pealt, mähkmed ümbert ära ja lapsele vaid õhuke lina peale! Toatemperatuur ei tohiks olla kõrgem kui 22–24 kraadi. Seda kõike tuleb teha ka siis, kui vanavanemad süüdistavad teid lapse surnuks külmetamises.

Järgmiseks meetmeks on viinaga hõõrumine. Sageli väidavad vanemad, et on korduvalt viinaga hõõrunud ja palavik ei alane, kuid kiirabi tehtud ülehõõrumisega kaob palavik nagu imeväel. Miks?

Viinaga hõõrumisel on tähtis, et lahus kuumalt nahalt aurustuks, viies endaga kaasa kuumuse. See tähendab, et viinalahust tuleb hõõruda nahale üsna energiliselt.

Nii lahjendame imikute ja väikelaste puhul viina pooleks toaleige veega ja hõõrume lahusesse kastetud väikese rätikuga intensiivselt üle kõik kuumavad kohad: kaela, kaenlaalused, kubeme (mitte lasta suguelunditele!). Kui jäsemed on kuumad, siis ka käed-jalad. Edasi lehvitame rätikuga tuult, kiirendades aurustumist, ning jätkame nii kaua, kui nahapind jahtub. Alguses tunneb vanem ennast lapsepiinajana, sest tibu karjub südantlõhestavalt, kuid juba mõne hõõrumise järel hakkab lapsel parem ja ta rahuneb.

Imikutel ei tarvitse ka kõrge palaviku korral käed ja jalad soojad olla — sel juhul ei ole jäsemeid vaja jahutada. Vastupidi, kui oleme korduvalt kehatüve hõõrunud, siis võtame jalakesed pihku ja masseerime, kuni need muutuvad soojaks. Viimasel ajal on kõrge palaviku puhul lapsel hõõguvkuum põhiliselt pea ja see teeb palaviku alandamise komplitseeritumaks. Siiski, kui märja viinalapiga kukalt, kaela, otsmikku ja oimukohti järjekindlalt pühkida, annab ka sel puhul palavik järele.

Alternatiiv viinaga hõõrumisele?

Viina võib asendada lahja äädikalahusega, kuid toime on oluliselt nõrgem. Üks võimalik alternatiiv on kõrges palavikus lapse tõstmine 37kraadisesse vette — kodus, kus on võimalik veetemperatuuri mõõta, saab kasutada ka seda meetodit. Vette võib laps jääda umbes 10 minutiks. Kõiki eespoolnimetatud tegevusi tuleb korrata, palavik tõuseb uuesti, sest koos palaviku alandamisega ei ole ju haigus kadunud.

Ravimid?

Sageli kuulevad kiirabiarstid vanematelt lauset: „Andsime ravimit, aga see ei aidanud.” Sageli on põhjuseks paratsetamooli manustamine liiga väikeses annuses. Ravimküünlad, mis sobisid viiekuusele titale, ei alanda palavikku eriti, kui laps on nelja-aastane.

Sageli soovitavad apteekrid väikesema võimaliku annuse, kuna pisema doosi korral on eksimisvõimalus minimaalne. Siiski on oluline vahe, kas lapsel on 38,6 või 40,5 kraadi palavikku. 10 kilo kaaluv laps võib sõltuvalt temperatuuri tõusust saada 100 kuni 150 mg paratsetamooli korraga 5 korda ööpäevas. Täiskasvanule sobiv annus on 1–2 tabletti (500–1000 mg) korraga ja taas 5–6 korda ööpäevas.

Lahus või küünal?

Väikelastel on soovitatavam kasutada küünlaid. Miks? Suu kaudu võetavad ravimid võivad esile kutsuda oksendamist ja siis satume vihma käest räästa alla, sest kõrges palavikus laps peaks palju jooma, see aga omakorda võib taastekitada oksendamist. Küünaldega seda ohtu ei ole, ravim imendub kiirelt ja manustamine on minimaalsete ebameeldivustega. Doseerida on mõnevõrra raskem, kuid kui peame meeles tõsiasja, et kõrge palavik tähendab suuremat annust, ei ole meil vaja avastada, et ravim ei toimi.

Kas ainult paratsetamool?

Lastel kasutatakse ka diklofenakiküünlaid ja neid kirjutab näidustuse korral välja perearst. Täiskasvanutel on alternatiiviks Ibumax ja aspiriin, neid võib vajadusel kombineerida.

Kui pereliige haigestub ja must mure halvab mõtlemisvõime, võib helistada perearsti nõuandetelefonil 1220. Sobiva annuse palavikualandajat aitavad nad kindlasti välja arvutada.