Kiudainetega tervisehädade vastu
Kiudained kaitsevad moodsate haiguste eest
Kiudainete tähtsust mõistsid toitumisteadlased alles 1970ndatel. Sel ajal hakkasid teadlased Lääne rahvastiku toitumisharjumusi, kus kiudaineid esineb toidulaual vähe, võrdlema kolmanda maailma inimeste vastavate harjumustega, jõudes ootamatu järelduseni. Riigid, kus kiudaineid asendavad rasvad, suhkur ja proteiin, on moodsate haiguste, nagu diabeedi ja südame veresoonkonna haiguste levikul esirinnas. Teistsugune on pilt vähearenenud riikides, kus uued haigused suurt ohtu ei kujuta.
Pärinevad taimedest, kuid mõjutavad organismi
Oma loomult pole kiudained midagi muud kui taimede “tugikorsett”, sest loomseid kiudaineid ei eksisteeri. Kiudained vastutavad täiskõhutunde kestvuse eest — kes on söönud kiudainerikast täisteraleiba ja võrrelnud seda vähesel määral kiudaineid sisaldava saiaga, see teab millest jutt.
Selle kõrval hoiab kiudainerikas toit meie veresuhkrutaseme stabiilsena, mis omakorda mõjub positiivselt meie jõukõverale. Paljudele inimestele valmistab probleeme kiudainete täielik seedimine. Seedimata kiudained võivad aga üleüldist seedeprotsessi hõlbustada, ennetades haigusi, nagu hemorroid ja jämesoolevähk.
Täiskomplekt tagab hea tervise
Kiudained võivad teha veel palju muud. Nad mõjuvad positiivselt kolesteroolitasemele, sidudes kolesterooli ning eraldades organismist kahjulikke aineid. Kes aga korrapäraselt kiudaineid tarbib, see võib ennetada südameinfarkti ja kõrget vererõhku, sest kiudained kaitsevad veresooni lupjumise eest. Üleüldiselt tagavad kiudained sisikonna eluterve mikrofloora, sest meie organism on elukeskkonnaks paljudele kahjulikele mikroorganismidele, mille kasvu kiudained piiravad.
Millised toidud sisaldavad kiudaineid?
Arenenud läänemaailmas tarbivad inimesed üha vähem kiudaineid. Toitumisteadlased soovitavad tugeva tervisega täiskasvanutel päevas tarbida vähemalt 25-30 grammi kiudaineid. Tegelikkuses tarbitakse hetkel ligikaudu 18-20 grammi päevas. See pole aga mingi ime, sest kiirtoit ja kemikaalidega töödeldud söök on vaene nii toit- kui ka kiudainete poolest. Kergemat sorti leevendust pakuvad siinkohal linaseemne- ja täisteraleib (350 grammi täisteraleiba sisaldab 30 grammi kiudaineid). Kiudained leidub veel hernestes, läätsedes, ubades, rooskapsas, täisteranuudlites, täisterakuivikutes, puuviljakookides, kuivatatud ja värsketes puuviljades. Kõige lihtsam on päevane kiudaineratsioon saada puu- ja köögiviljadest. Juba väike salatikauss või värsketest puuviljadest valmistatud puuviljasalat sisaldab rohkelt kiudaineid. Kes sööb päevas ära üks-kaks puuvilja, soovitatavalt koos koortega, ning selle kõrvale 75 grammi salatit, see on oma päevase kiudainete normi kätte saanud.
