Klamüüdia: mis, kus, kuidas?

 (5)
Naistekas 10

Delfi Naistelehte saadetud kirjadest koorunud küsimustele vastas Tallinna Merimetsa Haigla infektsionist dr. Dagmar Mägi.

KÜSIMUS: Mis on klamüüdiad? Mille poolest erinevad selle perekonna bakterid?

Klamüüdiad on suur grupp väga väikeseid rakusiseseid parasiite. Nad ei ole inimese normaalse mikrofloora esindajad, vaid infetsioosse protsessi tekitajad. Inimesele olulisi klamüüdialiike tuntakse praegu kolm:

Chlamydia trachomatis,
Chlamydia psittaci,
Chlamydia pneumonia.

Kõigil kolmel klamüüdialiigil on sarnane morfoloogia, nad esinevad kaheerineva vormina: elementaarkehakesena ja retikulaarkehakesena. Neil onunikaalne elutsükkel: ühest EK-st tekib 200-1000 uut nakkuslikku järglast,kogu arengutsükkel kestab 48-72 tundi. Ebasoodsates metaboolsetes tingimustes peremeesrakus peetub paljunemine nädalateks, kuudeks.

Chlamydia trachomatis on kohanenud elama peamiselt epiteelrakkudes, levibvaid lähikontaktis ja on kõrge hügieenikultuuriga riikides valdavalt ainult suguhaigus. Enamik nakatunuist jäävad sümptomiteta kandjateks.

17-25.a vanused naised on vastuvõtlikumad emakakaelapõletikele. Kliiniliselt ei ole võimalik klamüüdia infektsiooni eristada teistest sugulisel teel levivatest mikroobhaigustest, sest näiteks ka negatiivse bakterkülviga kuseteede põletiku korral võib tekitajaks olla C. trachomatis. Sageli aga võib ühel ja samal inimesel olla korraga mitu suguhaigust.

NB!Mitte diagnoositud klamüüdia infektsiooni korral jäävad väikevaagna põletiketagajärjel 20% naistest infertiilseks, 18 % kroonilise vaagnavalu all kannatajateks, 9 % ravivad emakavälist rasedust.

Olulisim Chlamydia trachomatis komplikatsioon naistel on munajuha ja munasarja põletik 17 -20 aastaste hulgas haigestub sellesse üks 70-st igal aastal ja neist iga viies jääb steriilseks.

Chlamydia trachomatis infektsioon rasedatel võib põhjustada loote hukku, enneaegsetsünnitust, sünnitusjärgset pelvioperitoniiti.

Klamüdianakkusega sünnitajate lastest nakatuvad sünnituse käigus umbes pooled (50%) lastest. Vastsündinu inklusioon konjunktiviit tekib pooltel nakatunutest. Sageli on see ühepoolne konjunktiviit.

C.trahomatis ei esine lapsel mitte ainult silmas, vaid sageli ka ninaneelus, keskkõrvas,kopsudes, soolestikus, tupes. Tüsistusena tekib pneumoniit, mis algab nakatunud lapsel pikkamisi 3-12 nädala vanuses.

Tavaliselt ei pruugi lapsel palavikku olla, esineb ninakinnisus, hingeldus, haukuv köha, kopsudes on ulatuslikud röntgenoloogilised muutused. Raviga on prognoos hea.Intensiivravi on harva vajalik. Siiski võivad lapse kopsud kahjustatud saada ja olla hiljem vastuvõtlikumad korduvatele hingamisteede infektsioonidele ja astmale.

Meeste genitaalinfektsioonide iga kolmanda haigusjuhtumi tekitab Chlamydia trachomatis. Peiteperiood on kuni 14 päeva (tunduvalt pikem kui tripperil). C trahomatise osakaal eesnäärmepõletike hulgas on ebaselge. Noorte meeste epididümiidi (munandimanusepõletik) levinum tekitaja on C. trachomatis, mis mõlemapoolse põletiku korral võib lõppeda steriilsusega.

Ravimata klamüüdia põhjustab meestel uretraalinfektsiooni, tundlikke testiseid. Ennetusprogrammides tuleks tähelepanu pöörata meeste skriiningprogrammidele.

C. trachomatise poolt tekitatud silmainfektsioonid esinevad arengumaades,kus trahhoomi põeb umbes 500 miljonit inimest. Pimeduse põhjusena on see maailmas esikohal. Haigus levib pesu, kärbeste, kontamineerunud käte abil.

C. trachomatise immuuntüübid L1-L3 paljunevad lümfisõlmedes ja tekitavad veneerilise lümfogranuloomi, mis on tänapäeval haruldane suguhaigus.

C. psittaci ja C. pneumonia paljunevad hingamiseteede epiteelrakkudes ning nende poolt tekitatud haiguste kliinilised avaldused on sarnased.

Levivad aerosoolidena hingamisteede kaudu. Nakkusallikad on erinevad:

- C. psittaci infektsioon levib levib inimesele peamiselt lindude kuivanudroojaga. Kliiniline pilt (pneumoonia, sepsis, hingamisteede infektsioon) onsiiski keskmisest raskem. Eriti papagoidega leviva papagoitõve ehk psittagoosiga kaasnev suremus on 2% hoolimata antibiootikumi ravist. Lemmikloomadest on kasside klamüüdiad põhjustanud inimestele mitmeid haigusi.

- C. pneumonia põhjustab inimeselt inimesele hingamisteede kaudu leviva nakkuse.

Kopsuklamüüdia infektsioonidel on tüüpiline aeglane hiiliv algus. Haigus kulgeb tavaliselt 2s staadiumis: köha, astmeline algus koos temperatuuri tõusuga või ilma, bronhiit, pneumoonia, vähem levinud on larüngiit (kõripõletik), sinusiit. Kuiva köhaga farüngiit (neelupõletik) on levinenum.

C pneumonia poolt tekitatud kopsupõletikku pole kliinilise pildi põhjal võimalikteistest kopsupõletikest eristada. Mädane röga ilma segainfektsioonitaon aga haruldane.

C. pneumonia infektsioonile on iseloomulik:

- seos kroonilise kopsuhaigusega
- 10% reaktivatsioone või kordusinfektsioone
- seos kopsuvähiga
- seos ateroskleroosiga
- Alzheimeri haigusega, reaktiivse artriidiga ja müokardi infarktiga
- infektsiooni ärahoidmiseks pole vahendeid leitud.
- Komplikatsioonid: kesknärvisüsteemi poolt (peavalu, segasusseisund,meningoentsefaliit), maksaensüümide anktivatsioon, proteinuuria, südameklappide ja -lihasepõletik (endo- ja müokardiit), reaktiivne ligesepõletik (artriit).

Võib arvata, et iga inimene põeb elu jooksul läbi selle infektsiooni. Sümptomiteta infitseeritu võib tahtmatult olla C. pneumonia kandja mitmeid aastaid ja nii aidata kaasa haigustekitaja levikule.

Infektsiooni sagedus on bimodaalne s.t esimene tõus 10 eluaastal (20% serokonversiio) ; teine tõus 70 eluaastal (80-100%). Alates 20 eluaastast onC.pneumonia antikehade prevalents 40-50% (s.t pooled on infektsiooniagensiga kokkupuutes olnud).

KÜSIMUS: Kas, olles kord klamüüdiasse nakatunud, jääb see ka ravijärgselt peidetud kujul inimese organismi ja võib uuesti välja lüüa igal hetkel kui immunsüsteem nõrgeneb?

Klamüüdiate L-transformatsioon on põhiliseks mehhanismiks, mis käivitabpüsiva klamüüdia infektsiooni.

Klamüüdiate poolt tekitatud kahjustused võivad areneda aastaid, aastakümneid, immuunreaktsioon osaleb kahjustuse tekkes. Kopsuklamüüdia bakter suudab tungida sügavale kopsukoesse, levib kiiresti vereringesse, tekitab kroonilisi infektsioonkahjustusi (seos astmaga, ateroskleroosiga jne.).

Elu jooksul esineb tavaliselt reinfektsioone. Kusjuures võib toimuda uus nakatumine ja ka elustuda olemasolev "pseudoraviga" ravitud nakkus.

KÜSIMUS: Kellel esineb klamüüdia sagedamini: meestel-naistel- lastel? Kas see on seotud ka muude elutavadega?

C. trachomatisega infitseeritud meeste ja naiste suhe on 1(2): 5. Seksuaalkontaktis kaitseb kondoom C. trachomatise infektsiooni eest.Riskigruppi kuuluvad kõik vanused.

Nagu juba ülal öeldud on 20 aastastest umbes 50 % olemas kokkupuude sugulisel teel leviva klamüdioosiga. 70ndaks eluaastaks võib öelda, et lausa 100 % on ühega kolmest klamüüdia trekitajast kokkupuutes olnud. On toimunud serokonversioon (vereringluse kaudu), st. antikehad on 80-100% positiivsed.

Varem sama teemat käsitlenud artiklid leiate kui lehekülje ülaservas olevasse otsingu aknasse märksõna "klamüüdia" kirjutate.

Veel vastuseid lugejate küsimustele