Kodutohter: aita lapsel pimeda aja väsimusega võidelda
Psühholoog Toivo Niibergi sõnul on sügisväsimuse tekke põhjuseks kolm väga tihedalt seotud faktorit: loomuliku valguse puudus, liikumisvaegus ja krooniline C-vitamiini puudus. Oma osa panustavad ka ülerahvastatud klassid ja lapsele sobimatu päevaplaan.
Küünlavalgus ja kaminatuli
Loomulikku valgust ehk elus tuld saame oma ellu tänapäeval siiski üsna kergesti tuua. Kõige kergem moodus selleks on küünla süütamine. Küünal ei pea olema pelgalt jõululaua ehe, vaid võib olla meie igapäevase elu üks tavaline osa. “Kõik teavad, et me ei peaks televiisorit vaatama või arvutiga töötama täielikus pimeduses. Miks ei võiks olla arvuti või teleka kõrval põlev küünal, mis aitab peletada ka silmaväsimust,” annab Toivo Niiberg nõu.
Küünalde kasutamisel tuleks jälgida ohutust, eriti laste ja koduloomadega peredes, ning lastele peaks selgitama tulega ümberkäimise reegleid.
Toredaid hetki võib leida ka veidi ebatavalisest tegevusest: “Eestlased on suvel üks suur grilli- ja tšillirahvas. Miks mitte ka sügisel ja talvel välja grillima minna? Lõbus oleks ju seal lumememmede keskel šašlõkki närida,” pakub psühholoog välja esialgu ehk pisut harjumatu idee kombineerida värske õhk, sügisene piknik, tore seltskond ja energiatandev tuli.
Reibast liikumist igasse päeva
“Liikumine on tähtis, kuid liikumisel ja liikumisel on vahe: üks on tammumine, teine aga reibas liikumine. Pool tundi päevas peaks inimene aktiivselt liikuma, eriti passib selliseks tegevuseks näiteks kepikõnd. Kepikõnd sobib nii vanaemale, lapsele, lapselapsele kui ka isale-emale,” kinnitab Toivo Niiberg.
Kepikõndi, jooksmist või ükskõik millist teist õues toimuvat terviseliikumist peaks harrastama pargis või väljaspool linna: “Kesklinna saastatud õhk on küll kõike muud kui tervistav.”
Ka paar korda nädalas toimuvad intensiivsed treeningud aitavad liikumisvaegust korvata. Iga inimene, laps loomulikult ka, peaks leidma liikumiseks lemmiktegevuse, olgu selleks aeroobika või ujumine. Ujumine on eriti kasulik, sest peale füüsilise vormi parandamise on veel ka rahustav toime.
C-vitamiini toidust
“Aastaajast sõltumata saab inimene C-vitamiini ette süüa vaid viie päeva tagavara. Nii et see, mis me suvel oleme söönud — marjad, salatid, puuviljad — on ammu meie kehadest välja läinud. Põhjamaalastena peame kogu aeg mõtlema, kust C-vitamiini hankida,” nendib psühholoog.
Rusikareegel on väga lihtne: täiskasvanud inimene vajab 1 mg C-vitamiini 1 kilogrammi kehakaalu kohta, lapsed 2 mg 1 kilogrammi kehakaalu kohta. (Mõned meist, näiteks suitsetajad, vajavad normist isegi 2–3 korda rohkem C-vitamiini.)
C-vitamiini ei pea iga päev üle normi sööma — selle profülaktiline toime külmetushaiguste vastu on teada ja seetõttu on tõhus tarbimist suurendada üheks nädalaks just gripilaine ajal.
Tuleb aga teha vahet sünteetilise ja loodusliku C-vitamiini vahel. Apteegist saab osta vitamiinikapsleid, mis on sünteetilised ning neid tuleb võtta täpselt nii palju, kui juhendis ette nähtud. “Apteegivitamiinid ei ole kompvekid. Uuringud kinnitavad, et lapsi, kes tarbivad sünteetilist C-vitamiini üle normi, võivad kimbutada mitmed tervisehäired, näiteks peavalu, väsimus ja ninaverejooks,” hoiatab psühholoog. “Seda ei juhtu loodusliku C-vitamiiniga. Looduslikku C-vitamiini võib süüa tohutus koguses üle normi ja üleliigne kogus viiakse vedelikuga organismist välja.”
Kõik need faktorid — loomulik valgus, liikumine ja C-vitamiinirikkad toidud –toetavad üksteist ja lõimuvad omavahel: liikumine parandab C-vitamiini omastamist, loomulik valgus toetab ainevahetuse toimimist jne.
Väiksem grupp on parem
Mida aga teha siis, kui laps liigub iga päev aktiivselt, sööb palju värsket C-vitamiinirikast toitu ning on ümbritsetud ka elava tule allikatest, kuid on siiski loid ja kurdab väsimust?
“Meil ei ole siiani arusaamist kooliküpsusest. Kõik lapsed ei saa kooliküpseks kuue-seitsme-kaheksa-aastaselt. Ja kui laps läheb kooli mittekooliküpselt, siis tekivad seal probleemid,” nendib psühholoog.
Loomulikult on üks tõsisemaid probleeme liiga suured klassid. “Juba Vana-Roomas oli teada, et kõige tugevam suhtlusrühm on seitse +/– 2 inimest. Algklassid ja lasteaiarühmad ei tohiks ületada normsuhtlusrühma. Kui klass on suurem, selles on näiteks 20 last, siis peaks olema kaks õpetajat: üks õpetaja ja teine abiõpetaja.”
Väikestes klassides toimub õppetöö efektiivsemalt, samuti on lastel ja õpetajatel kergem omavahelist usaldussuhet luua. “Lapsele on väga tähtis tema tunnustamine, suurim karistus on see, kui teda ei märgata. Aga inimene, sh õpetaja, suudab märgata korraga siiski vaid kuni üheksat inimest. Gümnaasiumis võib klassis olla rohkem lapsi, sest nii vana inimene peaks juba teadma, et ta õpib endale.”
Ootused peaksid olema realistlikud
Ülerahvastatud klasside vastu ei ole lapsevanemal võimalik kohe ja praegu midagi ette võtta, aga last saame siiski aidata.
Esimese asjana võiks vähemalt algklassides iga ema-isa olla huvitatud sellest, mida täpselt laps koolis õpib. Tasub sirvida õpikuid ja tööraamatuid, olla kursis õppeainetega ning vajadusel abi pakkuda.
Tuleks olla realistlik selles, mida järeltulijalt oodatakse. “Uuringute järgi on ainult viis protsenti lastest võimelised viitele õppima. Tuleks mõelda, kuidas vanematel endal koolis läks, sest pärilikkus mängib siin suurt rolli. Inimesel on kaasasündinult umbes 160 võimet, kõik need ei saa olla aga ühteviisi tugevad.” Kõige kurvem on, kui lapse õige võime jääb märkamata ning vanemad sunnivad last tegelema asjadega, mis talle üldse ei sobi.
Kindlasti oleks lapsel vaja tegeleda arendava huvitegevusega. “Igal lapsel peaks olema üks sportlik hobi ja üks vaimne hobi,” kinnitab Toivo Niiberg.
Ohtlik läbipõlemine
“On olemas kahte sorti väsimust. Üks on meeldiv, hea väsimus: koolis läks hästi, last tunnustati, ta võttis osa huvipakkuvatest ringidest. Teine on halb väsimus: last alandati, ta ei ole hakkama saanud, istub ainult kodus, ei käi väljas. Ta ei söö ega maga korralikult,” nendib psühholoog.
Kindlasti tuleks jälgida, et lapsel ei esineks läbipõlemismärke. Kõige esimene hoiatav tegur on unetus: “Kui lapsel ei tule õhtul und 15–20 minuti jooksul pärast voodisse heitmist. Ta ärkab öösel sageli, higistab normaaltemperatuuriga toas, räägib või karjub unes. Ei saa vasaku külje peal magada.”
Millised on teised läbipõlemise märgid ja mida sellisel juhul teha, loe edasi Kodutohtri novembrinumbrist.
