Kodutohter õpetab: erinevad haavad vajavad erinevaid plaastreid — kuidas neid valida?
Nõu annab Suur-Pärnu apteegi juhataja proviisor Liivi Allikas.
Suvel ei pruugigi mingit imetrikki teha, kui järsku on kand villis, küünarnukk, käsivars või põlv marraskil. Kipitab mis kole ja tolmukriimune on ka. Käsi hakkab kohe kotist plaastrit otsima. Enamasti aga juhtub nii, et seda pole kaasas just siis, kui vaja läheb. Aga kas alati ongi tarvis?
Proviisor Liivi Allikas toonitab, et eriti hoolikad marrastuste ja haavadega peaksid olema need, kellel ka pisemad vigastused halvasti paranevad, näiteks diabeetikud.
Vee või lahusega puhtaks
"Väikest marrastust, kui ainult pealmine nahakiht on vigastada saanud ja verd ei jookse, polegi tarvis millegagi katta. Kriimuline koht tuleb kõige lihtsama vahendi, toasooja või jahedama veega ära loputada. Sellest piisab," leiab proviisor.
Elu aga näitab, et kui köögis sisselõikamised välja arvata, siis seda lihtsat vahendit - vett - pole alati käepärast. "Desinfitseerimiseks on apteegis antiseptilised lahused, kõige pisem pihusti on 50-milliliitrine ja seda pole raske kaasas kanda, ükskõik kas niisama liikudes või reisil olles. Selline lahus on mõeldud vigastatud naha puhastamiseks, aga ka lihtsalt käte desinfitseerimiseks. Teine variant on pakitud ühekordsed niisked salvrätikud, millega saab nahka puhastada. Ka need võiksid olla iga päev kotis, matkale või reisile peaks neid kindlasti kaasa võtma. Muide, desinfitseerivaid salvrätikuid on tuldud apteegist küsima ka selleks, et lõunamaareisil puuvilju puhastada."
Kui pihusega marrastust puhastame, ei pea valusat kohta nühkima: pihustada tuleb nii palju, et desinfitseeriv vedelik voolab pealt ära ja viib mustuse endaga kaasa. "Kui nahapind jääb liiga märjaks, võib ju tupsutada kasvõi pabertaskurätikuga, aga kahjuks tuleb sealt ebemeid. Nii et on parem, kui haige koht ise tuule ja õhu käes ära kuivab ning alles siis vajaduse korral plaaster peale pannakse. Aga kui koevedelikku või verd ei tule, siis polegi seda vaja."
Igaks juhuks võib kriimukohta aeg-ajalt veel desinfitseerida. "Kõik oleneb sellest, kui kiiresti marrastunud nahk väikese kooriku peale võtab ja kui sügav ning verine kriimustus on. Väikesele kriimule tuleb koorik kiiresti. Kui aga marrastus on natuke sügavam, võiks seda puhastada mitu korda. Oleneb ka ilmast ja kohast, kus ollakse: kui palju higistatakse ning kui palju vigastatud koht määrdub."
Kaitseb mitut moodi
Muidugi on plaaster just väiksematele lastele lausa eluküsimus. Seda teab Liivi Allikas ka oma järeltulijate järgi, kui need pisemad olid. "Nagu plaaster peale sai, läks kohe valu üle ja nutt kadus. Olen ikka mõelnud, et vanasti lastega ringi käies olin nagu Muumimamma, kotis igasuguseid plaastreid."
Eks see, kui haigele kohale midagi katteks saab, mõju hästi suurele inimeselegi. "Nii võib tõesti olla," nõustub proviisor. "Ehk on see seotud ka sellega, et kui näiteks sõrme lõikad, siis eriti näpuotsast tuleb kiiresti ja palju verd. Osale inimestele on veri ebameeldiv näha. Siis tuleb jooksva vee all haav loputada ja puhta marlitüki või pabersalvrätikuga kinni suruda. Kui siis enam verd ei tule ja plaaster peale saab, ei tundugi asi nii õudne. Eelkõige kaitseb plaaster haava selle eest, et ta lahti ei läheks, kui näiteks köögis toimetame ja midagi peseme. Kui haav niiskust saab, läheb see ilma plaastrita jälle lahti, ka siis, kui juba on natuke kokku kasvanud."
Sõrmeotsa jaoks veekindlat plaastrit pole. "Siis ei jää üle muud, kui puuvillane või muu õhku läbilaskev plaaster peale ja kummikinnas kätte, et näiteks nõude pesemisel haav märjaks ei saaks. Ilma kaitsva kindata muutuks plaaster toidujäänuste ja nõudepesuvahendiga kokku puutudes jubedaks - siis pole haavakoht enam puhas ja tekib põletikuoht."
Plaaster kaitseb mitut moodi. Liivi Allikas nendib, et tavaliselt saab haige koht ikka ja jälle haiget, olgu katki varvas või näpp - alati läheb see kuskile vastu ja on väga valus. "Plaaster kaitseb vigastatud kohta haigust tekitavate bakterite eest ja loob haavale või marrastusele plaastri all mõnusa keskkonna, et see saaks rahulikult paraneda.
Teisest küljest oleneb palju ka sellest, milline on haav. Näiteks kui nuga juhtub näppu minema, tõmbab plaaster lõikehaava koomale ja see paraneb kiiremini. Kui pikale ja sügavale haavale midagi peale ei pane, jääb ta irvakile, sealt tuleb koevedelikku ja verd ning võtab kaua aega, enne kui terveks saab. Eriti siis, kui põletikku tekitavad bakterid vabalt sisse pääsevad."
Millised on kõige lihtsamad ja odavamad plaastrid, kas villidele on eraldi abimehi ning kuidas plaasterdada veidike suuremaid haavu, loe edasi Kodutohtri juunikuu numbrist.
