Kogemuslugu: kuidas mind massaažiusku pöörati

Olen kogu aeg arvanud, et enne läheb issanda päike looja, kui minust massaažisõber saab. Piisanud on ühest tugevamast puudutusest, kui tõmbun üle keha krampi ja olen nagu puutükk. Ometi seadsin ühel päeval ikkagi sammud Kalaranda, et külastada Oriental House'i nimelist Tai massaaži salongi. Miks? Miks just sinna? Ja mida arvan massaažist nüüd?

Arvestades minu võrdlemisi jahedat suhet massaažiga pole vast kuigi üllatuslik, et kui mulle ühel päeval Tai massaaži tutvustati, läksid mul silmad imestusest suureks. Samas teadsin ju hästi, et kontoritöötajana töötervishoiuarstil käies oli ikka ja jälle välja toodud, kuidas regulaarne massaažikülastus minu pinges ülaseljale oleks mitte ainult soovituslik, vaid suisa kohustuslik. Nii saigi uudishimu minust ikkagi võitu ja seadsin ühel päeval sammud ühte autentseimasse Tai massaaži salongi Eestis, et näha, kas massaažil ja massaažil on vahe. Kas minusugust puutükki on üldse võimalik lõdvestada? Küsimusi oli tekkinud oi kui palju.

Kuna needsamad pinged ülaseljas ja kaelas ei ole endast iseenesest just kuigi palju märku andnud, oli seni tundunud kergem silm kinni pigistada kui midagi ette võtta. Küll aga märkan, kui lihtne on iga päev arvuti taga järjest rohkem kössi vajuda. Alateadvuses tean ju hästi, et kaugel need valudki enam niiviisi on. Öeldakse sageli, et kui probleemid endast valuna märku annavad, oled reageerimisega juba hiljaks jäänud. Oluline on ennetus.

Miks just Tai massaaž?

Ei ole ju saladus, et mis tahes massaaž ei tee halba, kui seda oskuslikult teha. Vastupidi, vaat et kõige rohkem tõukaski mind massaaži juurde sisemine dialoog iseendaga – miks ma väldin järjepidevalt midagi, mis lihaste lõdvestamise kõrval ongi tuntud eelkõige selle poolest, et tõstab keha vastupanuvõimet haigustele. Midagi, mis praegusel viirusterohkel ajal on olulisemgi, kui oskame arvata.

Miks otsustasin minna oma massaažiarmastust üles otsima aga just Tai massaaži salongi? Tegelikult lihtsalt seetõttu, et mitte sugugi igas kultuuris ei peitu massaaži taga niivõrd tõelist tervistamise kunsti nagu Tais. Teadupärast on sealne massaaž tuhandeid aastaid vana rahvameditsiini traditsioon, mille oskusi antakse edasi põlvest põlve. Nad tõepoolest näivad teadvat, mida teevad – ja seda mitte ainult massaažikoolis õpitud tarkustele toetudes. Nii piisas minulgi paarist puudutusest, et mõista, et on suur vahe, kas pingeid asub leevendama mõni lähedane amatöörmassöör või professionaal otse massaaži-Mekast Taist.

Suur osa õhustikul

Tai massaaži kasuks otsustasin suuresti ka õhustiku pärast. Tahtmata liigseid üldistusi teha, on siiski üpris tihti salongides valge monotoonne interjöör, kus massaažitooli pikali visates võib kergesti tunduda, et oled jõudnud pigem arsti vastuvõtule kui lõõgastuma. Olin kuulnud, et Tais käib asi hoopis teisiti. Klient sätitakse pikali mitte massaažitooli, vaid põrandale spetsiaalsele matile. Seega tundus, et ehk võiks olla selline atmosfäär minusugusele algajale massaažihundile lõõgastuseks parem.

Piisas ainult uksest sisse astuda, kui sain oma sisetundele kinnitust – Tai massaaž ei piirdu üksnes protseduuri endaga, vaid väga oluline osa on just sellel ümbritseval õhustikul. Ja seda juba tõepoolest hetkest, kui salongi sisened. Teenindaja, kes mind vastu võttis, tutvustas vaiksel häälel, mis saama hakkab, ja palus seejärel mugavalt istet võtta. Mulle meeldis, et ootesaalis oodates kostus kõrvu rahulik meditatiivne muusika, mis tagas selle, et argimõtetest põgenemine hakkas tegelikult pihta juba hulga varem kui protseduuriks pikali visates. Juba õige pea antigi mulle kätte spetsiaalsed massaažipüksid ja juhatati kardinatega eraldatud hämarasse õdusasse toakesse, et seal end massööri tulekuks valmis seada.

Edasine on juba paras emotsioonide virvarr, sest nii pea, kui suutsin end lõdvaks lasta, oli kontroll oma mõtete üle kiire kaduma. Piisas tõepoolest mõnest minutist, et salongi kõndides peas vasardanud muremõtted, nagu „kuidas see massöör küll minusuguse puutükiga toime tuleb” või „kuidas ma need tugevad ja valulikud muljumised välja kannatan”, oleksid pühitud. Omalt poolt aitasid muidugi kaasa ka hämar olustik, seesama rahulik meditatiivne muusika, mis eemalt kostus, ja ennekõike massööri oskuslik tegutsemine. Kordagi ei pidanud ma tundma end kui puunukk, keda kord tõmmatakse ühest käest, siis teisest. Ka mingist valulikkusest ei olnud juttu. Kõik käis niivõrd orgaaniliselt, et kui massöör palus vahepeal poolt vahetada, liikusin justkui pooleldi uneledes inertsist kaasa.

Sellised kommentaarid olid ka ainsad, mida massöör kogu massaaži vältel tegi. Ei olnud tüütut viisakat vestlust, millega iluteenindajad teinekord vaikuse peletamiseks oma kliente üle valavad ja mis tihtipeale ei lasegi teha seda, mille pärast salongi kõigepealt üldse tuldi ehk lõõgastuda. Minu massaažikogemus oli sellest sootuks erinev. Ärkveloleku ja une vahel mõnuledes möödus tunnike massaaži niivõrd kiiresti, et kui hoolitsus lõpuks läbi sai, oleks soovinud ajamasinal tagasikerimise nuppu vajutada.

Lõpeb teejoomisrituaaliga

Pärast protseduuri oodati mind kõrvaltuppa, kuhu oli kaetud laud imekauni teeserviisiga, sest väga tähtis osa Tai massaaži rituaalist on justnimelt sellele järgneval teejoomingul. Vedelikku tarbida on oluline aga seepärast, et jääkained organismist välja viia. Pärast kogetud emotsioone on muidugi isegi vajalik end pisut koguda. Vastasel juhul võib juhtuda, et kõnnid meeltesegaduses sokkides uksest välja. Kusjuures see pole mingi naljaviluks tehtud märkus, vaid salongiomanike sõnul on seda nii mõnigi kord juhtunud. Minulgi ei jäänud sellest palju puudu. Pilvedes hõljumise tunne kestis veel päris mitukümmend minutit ja täielik tagasitulek argimaailma oli paras väljakutse veel mitu tundi hiljemgi.

Nüüd, kus olen saanud olukorda seedida, tahan oma kogemust ka teistega jagada. Eriti nendega, kes on minu kombel seni massaaži ekslikult peljanud, aga ka nendega, kes ei ole kogenud seda õiget, täiesti autentset Tai massaaži. See on midagi hoopis teistsugust võrreldes traditsioonilise massaažiga. Oriental House'i külastades on igatahes oht, et massaažiusku pööratakse needki, kes seda enne pelgasid. Ja massaažisõpradele ... võib juhtuda, et te ei lähegi enam mujale. Kui, siis ehk ainult Taisse.

Ahjaa, massaažipakett, mille mina endale välja valisin, oli „Hüvasti, väsimus!”, mis sisaldas pooletunnist selja-, käe- ja õlamassaaži ning pooletunnist peamassaaži. Pärast massaažis käiku avastasin end mõttelt, et selline pakett oleks väga vahva kingitus ka nii oma tragile armsamale, töökale kolleegile kui ka näiteks tänuavalduseks oma vanematele. Kusjuures see pole sugugi ainuke pakett valikus. Oriental House'i massaažisalongis on pakette ja hoolitsusi nii paaridele kui ka peredele. Rääkimata klassikutest: alustades traditsioonilise Tai massaažiga ja lõpetades kuningliku Tai massaažiga. Tutvu kogu valikuga Oriental House'i kodulehel.