1. On olemas umbkaudu 100 erinevat papilloomiviiruse (HPV) liiki

HPV — see on suur rühm viiruseid, mis kahjustavad nahka ja limaskesta. Ühed neist tekitavad soolatüükaid kätel ja jalgadel, teised — kondüloome suguorganitel. Mõned aga tekitavad muutusi emakakaela limaskestal. Samas elab suur enamus nendest viirustest tasakesi ja rahumeelselt organismis ega kutsu esile mingeid sümptomeid.

2. HPV võib põhjustada emakakaela vähki

On olemas mõned eriti ohtlikud HPV tüübid. Need on numbrikoodiga 16, 18, 31, 33, 35, 39 ning lisaks veel mõningad. Neid peetakse ohtlikeks, kuna emakakaela vähiga naistel esinevad nimelt need. Samas ei tähenda see veel, et selliste HPV tüüpide kandjatel areneb kindlasti vähk. Kui naine käib regulaarselt günekoloogi juures uuringutel, siis see haigus teda ei ähvarda. Asi on selles, et emakakaela vähk areneb väga aeglaselt ning läbib mitu täiesti ohutut staadiumit. Igal neist on võimalik protsessi täiesti peatada. Praktiliselt kõik emakakaela vähi juhtumid on tingitud sellest, et naine pole aastaid arsti juures käinud ega vastavaid uuringuid läbinud.

3. Preservatiiv ei kaitse nakatumise eest

Kahjuks on see tõepoolest nii. HPV antakse edasi seksi ajal naha kaitsmata osade kontakti kaudu. Nii võib iga suguelu elav inimene nakatuda. Preservatiiv vähendab riski vaid mõningal määral. Kõige suurem tõenäosus nakatumiseks on seks partneriga, kellel on kondüloomid. Kui neid ei ole (partner on vaid viirusekandja), on nakatumine ikkagi võimalik. Siiski juhtub seda harvemini. Periood nakatumise ja sümptomite ilmnemise vahel võib võtta mõnest nädalast kuni mõne kuu või isegi aastani. Seega, kui sul on leitud infektsioon, pole mõtet süüdistada oma praegust partnerit. Nakatumine võis toimuda palju aastaid tagasi, ning terve selle aja viirus lihtsalt tukkus sinu organismis. Kui aga tekkis soodne juhus (immuunsüsteemi nõrgenemine), aktiviseerus.

4. Pole vaja igaks juhuks kontrolli minna leidmaks HPV viirust

Enamasti pole seda vaja teha, sest tänasel päeval ei ole ravimeid ega meetodeid, mis võimaldaksid sellest nakkusest „vabaneda“. Teisiti öeldes, pole võimalik viirust organismist välja ajada. Naised, kellel avastatakse vastavad viirused ning kellele teatatakse, et neil võib tekkida vähk, kannatavad väga tugeva stressi käes. Selle tulemusel nõrgeneb immuunsüsteem ning... aktiviseerub HPV, mis pole paljude aastate jooksul endast märkugi andnud. On vaid üks mõistlik näidustus uuringuteks: kui naine on üle 30 ning tal avastatakse kahtlased muutused emakakaelal, siis võib analüüsi tulemus aidata arstil koostada edasist jälgimis- ja raviplaani.

5. Alati ei ole vaja kondüloome eemaldada

Mida siis teha, kui HPV on provotseerinud kondüloomide teket? Kõik sõltub nende mõõtmetest. Väga väikesed — vähemärgatavad — on parem rahule jätta. Tavaliselt kaovad need paari aasta jooksul ise — nendega tuleb suurepäraselt toime meie immuunsüsteem. Kui aga asuda nendega kohe võitlusse, võib olukorda halvendada. Taoline tähelepanu koondamine probleemile on samuti stress organismi jaoks ning immuunsüsteem nõrgeneb. Selle tulemusena ilmuvad eemaldatud kondüloomide asemele uued ja uued. Seega tekib suletud ring. Vahel on tarvis vaid peatuda, lõdvestuda ning probleem kaob iseenesest. Kui aga kondüloomid on suured ning tekitavad ebamugavust, tuleb appi laser. See on kiire, valutu ning ei kahjusta ümbritsevaid kudesid.

6. Vaktsineerimine HPV vastu takistab vähi arenemist

Kliinilised uuringud on näidanud, et vaktsineerimine alandab oluliselt emakakaela vähi arengu riski. Samas pole seda mõistlik kõikidele teha. Kõige parem on seda teha 12-13aastastele teismelistele. Või siis enne suguelu alustamist, see tähendab enne potentsiaalset nakatumist. Tuleb aga silmas pidada, et vaktsineerimine HPV vastu ennetab nakatumist ohtlike viirustega, aga ei kaitse mitte kõikide viiruste eest. Seega peaksid emakakaela uuringutel igal aastal käima kõik 21- 66aastased naised.

7. HPV rasedatel ei kahjusta tulevast last

See viirus ei kujuta endast ohtu rasedusele. On vaid üks moment. Kui naisel olid enne rasedust mingid muutused emakakaelal, siis võivad need raseduse ajal välja näha tõsisemad, kui nad tegelikult on. See on seotud hormonaalsete muutustega ning emakakaela suurenenud verevarustusega. Tavaliselt arstid lihtsalt jälgivad neid muutusi ning ravi ei toimu. Alles pärast sünnitust peab günekoloog uuesti hindama emakakaela seisundit ning vajadusel määrama ravi.

TÄHTIS: Emakakaela muutunud osa eemaldamine ennetab edaspidiseid rakkude muutusi, ent ei eemalda organismist HPVd. Papilloomi viirus jääb sinna „sisse kirjutatuks“ alatiseks.