Kõige kaunim kink on elu

Koos uue karistusseadustikuga jõustusid septembrist ka Elundite ja kudede siirdamise seaduse sätted, mis lubavad kuni 18 000 krooniga trahvida neid, kes püüavad enda või teiste elunditega kaubitseda. Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühing esitleb neil päevil doonorikaarti, mis kiirendab doonori elundi teekonda haigeni.

Kiirus on oluline, sest neer näiteks sobib siirdamiseks vaid 30 tundi. Selle aja jooksul peab ajusurma surnud inimese sugulaselt kõigepealt teada saama, et lahkunu ei olnud eluajal selle vastu, et tema elundeid teiste elushoidmiseks kasutatakse.

Nüüd on meedikute eestvõtmisel trükitud 46 000 eestikeelset ja 36 000 venekeelset kaarti, mille igaüks võib eluajal ära täita, kinnitades, et tema on pärast surma valmis kinkima teisele elu. Kui selline kaart lahkunu juurest leitakse, jäävad läbirääkimised suguseltsiga ära, lähedased ei pea surnu eest ränka otsust tegema.

Mõned aastad tagasi, kui meil siirdamise seadust ei olnud, tehti üks katse sellist kaarti juurutada, kuid Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu sekretäri Toomas Kivastiku sõnul ei ole meil korralikku teavet, kuidas avalikkus siis sellesse suhtus. Doonorikaardi koostajad kinnitavad nüüdki, et oma ettevõtmisega tahavad nad eelkõige kujundada Eesti ühiskonnas humaanseid hoiakuid.

Pelgulinna Haigla osakonnajuhataja Madis Ilmoja, kes siirdatud neeruga inimeste tervist Põhja-Eestis jälgib, kinnitab, et pärast esimest aastat elu uue neeruga tekivad terviseprobleemid vaid ühel kümnest.

Eestis on neere siirdatud 480 juhul, võõra neeruga käib meie keskel praegu ringi 200 inimest, ühele neist siirdati neer juba 23 aastat tagasi. Tänavu on tehtud 37 sellist operatsiooni, uut neeru ootab 40 inimest. Suund on siiski sinnapoole, et elusat doonorit, kui ta ka väga tahab ühe oma neeru teisele loovutada, kasutatakse äärmisel juhul.

Eestis siirdatakse veel silma sarvkesta. Seda on ootamas 130 inimest. Kolmandal katsel õnnestus ka maksa siirdamine ja see töö jätkub.