Kõik ravimid ei sobi päiksesega

Loodetavasti olete niigi teadlik päikeskiirte kahjulikust mõjust nahale, mistõttu rakendate ettevaatusabinõusid - katate keha kaitsekreemiga, kannate UV kaitsega prille ning võibolla tõmbate pähe isegi mütsi, et kaitsta end päikese pikemaajalise mõju eest. Aga kas sellest piisab?

Olenemata sellest, kas tegemist on retsepti- või käsimüügiravimitega, tõsise meditsiinilise probleemi või lihtlabase peavaluga, võivad tarvitatavad ravimid päikesega koostoimes esile kutsuda keemilise fotosensitiivsuse.

Mida kujutab endast keemiline fotosensitiivsus?

Fotosensitiivsete reaktsioonide aluseks on kiirgusenergiat absorbeeriva kemikaali või ravimi ja valguse (UVK - põhiliselt UVA, nähtav valgus) toime nahale. Analoogse reaktsiooni võivad anda ka kosmeetikatoodetes, taimedes jm.sisalduvad ained, kuid selles artiklis on põhilise tähelepanu all ravimid.

Tegemist on ägeda valgustundlikkusega, millel võivad olla tõsised tagajärjed. Fotoreaktiivsed ravimid jm.preparaadid võivad süvendada olemasolevaid nahaprobleeme, näiteks herpest, aknet, autoiimmuunseid haigusi (näiteks erütematoosset luupust) jt. .

Praktiseerivad arstid kinnitavad, et heleda nahaga inimestel on suurem fotosensitiivuse ja nahavähi oht. Samas ei ole kuigi haruldane, et tumedanahalistel inimestel areneb krooniline fotodermatiit.

Eristatakse kahte tüüpi fotosensitiivseid reaktsioone: fototoksilist ja fotoallergilist. Mitte keegi ei ole kummagi tüübi suhtes immuunne ning mõnel inimesel võivad kujuneda mõlemat tüüpi reaktsioonid. Ravimeid, mis eelnimetatud reaktsioone põhjustavad, on tohutult palju, kuid siin artiklis on toodud ära sagedasemad.

Fototoksiline reaktsioon

* See on kõige tavalisem fotokeemiline reaktsioon, mille aluseks on paikselt, suukaudselt või muid teid pidi manustatud ravim, mis nahas reageerib ultraviolettkiirgusega. Tulemusena vabaneb energia, mis tekitab rakkude kahjustust ja löövet.
* Erinevalt fotoallergilistest reaktsioonidest ei ole siin haaratud immuunsüsteem.
* Lööve tekibvalgusele avatud kehaosadel, sümptomid on analoogsed päikesepõletuse omadele (punetus, turse, villid). Mõnede ravimite ja UVK toimel võib kujuneda näiteks küünte eraldumine küüneloozist.. Fototoksiini manustamise lõpetades haigus paraneb, kuid tervistumiseks võib kuluda mitu nädalat või kuud.
* Paranemise järgselt jääb tihti tugev, pikka aega püsiv hüperpigmentatsioon, mis võib patsienti häirida rohkem kui eelnenud põletik.
* Nähud võivad tekkida pärast paariminutilist kuni mitmetunnilist päikese käes viibimist. * Fototoksilised reaktsioonid on doosist sõltuvad, vallandudes suhteliselt kõrge ravimi annuse toimel ja võivad tekida ka siis, kui patsient saab ravimit esmakordselt.
* Fotoallergilised nahatestid on negatiivsed

Vaata kindlasti ka ravimite nimekirja, mis võivad põhjustada fototoksilisi reaktsioone . Leiad nad SIIT.

Fotoallergilised reaktsioonid

* Fotoallergilised reaktsioonid võivad tekida siis, kui paikselt või süsteemselt manustatud ravimid reageerivad nahas UVK -ga ja põhjustavad immunoloogilisi ehk teatud tüüpi allergilisi reaktsioone.
* Nende esinemissagedus on väga väike.
* Erinevalt fototoksilistest reaktsioonidest kujunevad fotoallergilised reaktsioonid eelkõige ravimi/keemilise aine paiksel manustamisel.
* Reaktsioon ei kujune tavaliselt esimesel kokkupuutel ravimiga, kuna vajalik on immuunvastuse kujunemine ühe või rohkema nädala jooksul.
* Korduval kokkupuutel ravimiga ilmneb reaktsioon juba sensibiliseerunud isikutel tavaliselt 24-72 tunni möödumisel ning vallandub ka väikeste ainekoguste manustamisel.
* Lööve lokaliseerub nii päikesele eksponeeritud kui ka riietest kaetud kehaosadel.
* Peale reaktsiooni möödumist hüperpigmentatsiooni ei teki.
* Lööbed lahenevad, kui jäetakse ära ravim või kokkupuude UVK-ga, kuid aega võib kuluda nädalaid. Mõnel juhul võib aga tekida krooniline aktiinne dermatiit, mille korral, vaatamata etioloogilise teguri toime lõppemisele, fotosensitiivsus püsib (näit. sulfoonamiidid).
* Fotoallergilised nahatestid on positiivsed.

Kõige sagedamini fotoallergiat tekitavate ravimite nimekirja leiad SIIT.

Fotosensitiivsete reaktsioonide diagnoosimisel on abiks järgnevad juhised:

- Põhjalik anamnees tarvitatud ravimite kohta ja järgnev võimalik UV kiirte käes viibimine.

- Eliminatsiooni test.
See tähendab kahtlustatava ravimi ärajätmist ja UVK käes viibimise lõpetamist, mille järgselt peaksid haiguse manifestatsioonid paranema 1-2 nädala jooksul. Kui lööbed on kadunud, siis võib vajadusel ravimit ettevaatlikult uuesti proovida.

- Fotoallergilised nahatestid.
Reaktsiooni läbiviimiseks määritakse nahka kõigepealt arvatava allergeeni või fototoksilise ainega ning seejärel eksponeeritakse testi piirkond UVK-le ja teatud aja pärast hinnatakse tulemust. Valdavalt kasutatakse UVA-allikat, kuna enamus reaktsioone tekib sellel lainepikkusel.

Fotosensitiivsete reaktsioonide vältimiseks tuleks vaadata kriitilise pilguga üle kõik manustatavad ravimid ja teha kindlaks, et need ei sisalda fotoreaktiivseid toimeaineid. Enamus ravimitootjaid varustab pakendid hoiatusega vältida päikest, kui ravim sisaldab fotoreaktiivseid kemikaale. Kui pakendil ei ole sellist hoiatust, uurige pakendi sees olevat silti või pidage nõu arsti või apteekriga. Teisisõnu, igaüks, kes võtab ravimeid ja veedab aega väljas, isegi talvel ja pilvise ilmaga, peaks rakendama meetmeid päikesekiirte vältimiseks.

Mida jälgida päikesekaitse kreemi valides

Ainus kindel meetod kaitsta end ravimitest põhjustatud fotosensitiivsuse eest on vältida ravikuuride ajal päikest.

FDA's Web site.