Kooliõde avaldab parima viisi, kuidas gripist hoiduda ja mida teha, kui selleks on juba liiga hilja

 (6)
Kooliõde avaldab parima viisi, kuidas gripist hoiduda ja mida teha, kui selleks on juba liiga hilja
Foto: Shutterstock

Gripihooaeg kestab Eestis oktoobrist aprillini ning tänavu on Tallinnas kinnitust leidnud juba ka esimene B-gripiviiruse juhtum. Tallinna 21. Kooli kooliõde Egle Türk jagab selgitusi, mida peaksid lapsevanemad gripist ja selle ennetamisest teadma.

Kooliõe sõnul on gripp oluliselt raskem haigus kui talvine külmetus. “Tavaliselt algab haigus kõrge palaviku ja lihas- või liigesevaludega ning lisaks võib nakatunul esineda kurguvalu, köha, nohu, peavalu, väsimust, külmavärinaid ja lastel ka kõhuvalu,” loetles Türk sümptomeid ning lisas, et gripi tüsistusena võivad tekkida neeruvaagnapõletik, kopsupõletik, kõrvapõletik, bronhiit ja krooniliste haiguste ägenemine. Kas tegemist on külmetuse või gripiga, saab lõplikult kindlaks teha laboratoorse uuringuga.

Gripp levib piisknakkusena inimeselt inimesele ning köhides ja aevastades võivad haigelt levida haigustekitajad kuni ühe meetri kaugusele. “Haigestuda võib ka gripiviirusega saastunud pindade ja esemete kaudu. Gripiviirused püsivad kõvadel pindadel nagu käepidemed, lauad ja seinad elujõulisena kuni kaks ööpäeva. Kui pärast nende pindade kätega puutumist puudutada pesemata kätega oma näopiirkonda, võibki inimene haigestuda,” selgitas Türk.

Seetõttu on gripi ja muude nakkushaiguste ennetamisel tähtis roll käte pesemisel sooja vee ja seebiga. “Seda vana tõde tuleb lastele ikka aeg-ajalt meelde tuletada, et sellest saaks eluaegne harjumus. Lastele tuleks seletada, et pesemata kätega ei tasu nägu, silmi ja suud puutuda, kui soovitakse püsida terve,” rääkis Türk.

Seotud lood:

Kooliõe sõnul ei tasuks alahinnata tervislike eluviiside rolli immuunsüsteemi tugevdamisel, mis aitab haigestumise tõenäosust vähendada. “Koolilapsed vajavad öösel 8-9 tundi uneaega, tervislikku ja tasakaalustatud toitu, regulaarset sobiva koormusega füüsilist tegevust ning viibimist õues värske õhu käes. Sama oluline on ka vaimne tervis ja toimetulekuoskus stressiga, mille puhul on lastevanematel samuti oluline roll,” sõnas Türk.

Kuna gripp levib inimeselt inimesele, siis võimalusel tasuks vältida gripi kõrghooajal suuri rahvakogunemisi ja tipptunnil ühistransporti. “Sageli pole meil siiski võimalik igapäevaelus neid olukordi vältida. Võimaluse korral võiks siiski hoida ühe meetri raadiuses eemale köhivatest ja aevastavatest inimestest ning katta nina ja suu salli või puhta ühekordse pabersalvrätikuga. Esimesel võimalusel tuleks pesta käsi või desinfitseerida neid kätepuhastusvahenditega,” soovitas Türk. Haigestunud inimesega tuleks hoida vahemaad ja vajadusel kasutada apteegis müüdavaid maske.

Tõhusaima kaitse gripi vastu tagab siiski aga ainult vaktsineerimine. “Õigel ajal tehtud vaktsiin aitab haigestumist vältida või võimaliku haigestumise korral põetakse haigust kergemalt ja ei kujune välja ohtlikke tüsistusi,” selgitas Türk.

Gripivaktsiini võib teha kogu gripiperioodi vältel, kuid parim on seda teha enne haigestumise kõrgperioodi algust, oktoobris-detsembris. Vaktsineerida saab perearsti juures või vaktsineerimiskabinettides. Vaktsiin hakkab toimima 10-14 päeva peale süstimist ja mõju kestab kuni aasta. Vastunäidustuste puudumisel võivad gripi vastu vaktsineerida kõik inimesed alates kuuendast elukuust. Kuni 17. novembrini saab vaktsineerida ka teatud apteekides üle Eesti.

Mida siiski teha, kui haigus on ükskord käes?

“Kui koolilapsel avalduvad gripi sümptomid, tuleks kindlasti jääda koolist koju, et mitte kurnata haiguse vastu võitlevat organismi ja levitada viirust koolis kaasõpilastele ja ülejäänud kooliperele,” rõhutas kooliõde.

Koolilapsel tuleks lasta kodus puhata ning haigestumisest tuleks informeerida ka perearsti. Haiguse läbipõdemine võtab keskmiselt aega 7-10 päeva. “Haigeid lapsi ei ole soovitatav jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde, kuna nemad kuuluvad riskirühma, kellel on haigestudes oht saada tõsiseid tüsistusi.”

Sümptomite leevendamiseks saab abi apteegis müüdavatest käsimüügiravimitest. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, et haige tarbiks piisavalt vedelikku, mis niisutab hingamisteid ja ei lase seeläbi viirusel limaskestadele kinnituda. Samuti aitab piisav vedeliku tarbimine köha korral sekreeti vedeldada ja kergemini välja köhida. “Seisundi halvenemisel tuleks aga kindlasti pöörduda perearsti poole, kes saab vajadusel välja kirjutada retseptiravimeid,” soovitas Türk.

Läbipõdemise järgselt tekib immuunsus vaid põetud haigustüve suhtes. “Viirus muutub pidevalt ja tekkinud immuunsus ei taga meile kaitset järgmiseks aastaks. Seetõttu on võimalik ilma vaktsineerimata grippi haigestuda korduvalt,” selgitas Türk.