Häbemekarvade välimust mõjutavad ensüümid meie kehas, ka mõjutab neid meie toit. Kuna need tegurid muutuvad aja möödudes, muutuvad ka meie häbemekarvad. Need muutuvad halliks ja hõredaks ega ole enam bikiinide kandmisel takistuseks ja seda just ajal, mil enamus meist lõpetab enese bikiinidesse pressimise.
Mai leinas oma häbemekarvade kadumist. Ta leidis (ja kitkus välja) oma esimese halli häbemekarva kusagil 40-aastasena. “See on ainus koht mu kehal, mis on kahanenud. Ma hakkan nägema altpoolt välja nagu mu ema. Jumal, kuidas ma seda vananemise värki vihkan.”
Naiste jaoks tundub häbemekarvade kaotus langenud viljakuse, tugevamate menstruatsiooniaegsete tujumuutuste, ebaregulaarse vooluse ning keharasva uutesse kohtadesse kogunemise kõrval tühisena. Ometi dikteerib kõiki neid muutusi meie munasarjade tööd reguleeriv kell ja meie kehas rakkude ja molekulide tasemel toimuvad muutused.
Kuidas selle vananemise värgiga toime tulla? Kas bioloogilist kella on võimalik aeglustada toitumise või eluviisi muutmisega? Kas on võimalik vältida vananemist, funktsioonide kaotust ja surelikkust ürtide, vitamiinide, kirurgilise vahelesegamise, religiooni või sisemise rahuga?
Mai tahtis oma häbemekarvu tagasi. Teie probleemid on arvastavasti teistsugused. Te võite eneselt küsida, kas teil on liiga hilja last sünnitada, kas te võite juba beebipillidest loobuda, kas kuumahood on vältimatud, kas on võimalik vältida kotitavat nahka ning hoida keha vormis.
Te võite küsida ka eneselt, kuidas oma keha võimalikult kaua tervena hoida ja mis sümptomite korral te peaksite arsti poole pöörduma.
Mida te teadma peaksite?
Reproduktiivne kell ja hormonaalne kell
Teie keha funktsioneerib kahe sisemise ajamõõtja rütmis, millest üks on mõeldud paljunemise ja teine hormonaalsüsteemi jaoks, kusjuures need kaks ei pruugi olla sugugi sünkroonis. Kumbki kell hakkab käima, tiksub ja peatub erineval ajal. Õigupoolest teete te läbi arvukalt pause: reproduktiivne paus, menopausi eelne aeg, menopaus ja menopausi järgne aeg.
Teie reproduktiivne kell hakkas tiksuma juba siis, kui teie olite alles “loomisel“ — see toimus viiekuuse embrüona. Teie munarakud said kaasa umbes viis miljonit munaraku eelikut ehkfolliikulit. Enamus neist munarakkudest suri vanadusse veel enne teie sündi ning sünni ajaks oli neid alles üks kuni kaks miljonit. Kell muudkui tiksus ning nende kadu jätkus (meditsiinis tuntakse seda protsessi atreesia nime all), nii et teie esimese menstruaktsiooni ajaks oli folliikulite arv kahanenud 400 000-ni.
Järgmised 25 aastat jätkub munarakkude kaotus teie munasarjades üsna stabiilses tempos menstruatsioonist sõltmatuna. Teie viljaka eluea jooksul küpseb iga kuu üks tarmukas folliikul ning temast saab küps munarakk, mille võib 24-tunnilise perioodi jooksul viljastada läheduses viibiv sperma.
Enamus folliikuleist seda võimalust ei saa ning neist alla 0,001 protsendist saavad munarakud. Enne neljakümnendat eluaastat ja pärast seda see tempo kiireneb ning menopausi jõudes on munasarjades vaid mõni tuhat vananevat folliikulit. See mõjutab enamat kui teie viljakust, elujõulised folliikulid on äärmiselt olulised teie hormonaalse rütmi seisukohalt.
Hormonaalne kell
Teie hormonaalse kella tiksumine sõltub teie folliikulite liikumisest. Et anda teile toimuvast parem ettekujutus, on allpool ära toodud kiirülevaade näärmete sisse ja välja lülitumise süsteemidest, mis koordineerivad naissuguhormoonide tekkimist ja menstruaaltsüklit. Iga kuu aitab domineeriv folliikul kaasa östrogeeni (estradiool), progesterooni ja menstruaaltsüklit määratlevate teiste hormoonide tekkimisele.
Need kinnituvad peaaegu iga raku retseptoritesse — nahas, lihastes, rasvas, ajus, luudes ja loomulikult ka emakas ja rindades, kujundades nende arengut, funktsioneerimist ja heaolu. Kui hormoonitase kõigub, alaneb või hormooni tootmine üldse seiskub, on selle mõju kehale kaugelt suurem kui menstruatsiooni lakkamine.
Ajuripats toodab folliikuleid stimuleerivat hormooni ehk FSH-d ning ka LH-ks kutsutavat hormooni. Ajuripats saab omakorda korraldused kõrgemalt tasemelt - kõrvalasuvast ajupiirkonnast, mis eritab GnRH-d.
Aju, ajuripatsit ja munasarjade infosüsteemi võib võrrelda lülititega varustatud kommutaatoriga. Kui lõpp-produktide östrogeeni ja progesterooni tase on kõrge, siis lülitab see võrk välja GnRH, FSH ja LH tootmise (munasari ütleb “küllalt”), aga kui östrogeeni ja progesterooni tase on madal, süsteemi töö kiireneb: GnRH aktiveerub, sundides ajuripatsit tootma FSH-d, siis LH-d, stimuleerides folliikuleid, et töötada välja ja vabastada hormoone. Tüüpiline kahekümne kaheksa päeva (mis võib varieeruda kahekümne ühest kolmekümne viie päevani) tsükkel näeb välja selline: lõpp ja algus.
See on östrogeeni ja progesterooni tootmise madalpunkt, kuna aktiivse folliikuli säilmed degenereeruvad. Need hormoonid on vajalikud emakat ääristavate näärmete kasvuks ja arenguks.
