Maailma terviseorganisatsiooni info kohaselt ei ole 26% meestest ja koguni 35% naistest füüsiliselt piisavalt aktiivsed. Näiteks 18-64aastased peaksid nädala jooksul tegema vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut või 70 minutit intensiivse koormusega füüsilist tegevust ning sellele lisaks tegelikult veel kahel päeval nädalas jõutreeningut luude ja lihtaste tugevdamiseks.

Paadi kinnitusel on korduvate teadusuuringutega tõestatud, et regulaarne liikumine on vaimse tervise probleemide leevendamisel suureks abiks. “Alati ei peaks esimese asjana haarama tableti järele, igapäevast kehalist aktiivsust ja liikumist suurendada on sageli oluliselt parem ravim,” usub Paat, kelle sõnul näitas ka Suurbritannias meditsiiniprofessorite poolt läbiviidud uuring, et kehaline aktiivsus ja liikumine aitavad erinevate vaimse tervise probleemide ja stressi, aga ka dementsuse sümptomeid tublisti vähendada.

„Tihtipeale otsitakse mingit nii-öelda imeravimit, imetreeningut või ebaharilikku toitumisviisi, millega saaks ruttu ja kohe tervist parandada, kui tegelikkuses peitub tõeline maagia väga lihtsates rutiinsetes igapäevastes tegevustes, mida peaksime oma elus rakendama — 7-9 tundi und, rohkem jala käimist või jalgrattaga sõitmist, aja leidmist nutiseadmetest ja ekraanidest puhkamiseks.“

150 minutit trenni nädalas toob parema une ja sooritusvõime

Paat lisab, et uuringute kohaselt on täiskasvanute seas suur probleem ka väsimusega — näiteks Ameerikas vaevleb päevase unisuse all koguni 35-40% inimestest. Näiteks testiti riigis 2 600 eri vanuses (18-85a) naist ja meest, kes tegid vähemalt 150 minutit mõõduka kuni tugeva koormusega trenni nädalas ning osalejate tagasiside kohaselt tundsid nad ennast seejärel päeva jooksul vähem unisena, olid erksamad ja samas magasid öösel paremini.

“Siit nähtubki, et füüsiline aktiivsus parandab päevast sooritusvõimet, seetõttu magame öösel paremini ja siis on omakorda jällegi päeval meie sooritusvõime parem ning ka stressi vähem,” selgitab Paat, et trenni ja inimese vaimse heaolu seos on kokkuvõttes üks suur ring. Kui öösiti kesiselt magad, siis oled suure tõenäosusega ka päeval väsinum ning seetõttu inaktiivsem ning haarad kergemini ka kaloririkka toidu või maiuse järele, et end üles turgutada.

Samas toob Kadri Paat välja, et kui füüsilisel aktiivsusel on inimese vaimset tervist silmas pidades reeglina ülipositiivne mõju, see suurendab heaolutunnet, aitab tööl paremini keskenduda, parandab une kvaliteeti ja toetab vaimset tervist üldiselt, siis on ka neid juhtumeid, kus treening võib meie vaimset tervist või heaolu muserdada.

Alusta treeninguid õigetel eesmärkidel

“See juhtub, kui inimene tuleb trenni täiesti valedel eesmärkidel või on saanud treenimise kontseptsioonist näiteks sotsiaalmeediast väärad arusaamad, justkui peaks ka tervisespordiharrastaja välja nägema ja treenima nagu kulturist või tippsportlane, kuigi eesmärk on hoopis teine,“ selgitab ta.

„Lisaks võib inimene tunda ennast halvasti — näiteks oma välimuse pärast — ning tuleb siis trenni justkui end karistama või tegelikult hoopis mujal lasuvaid probleeme kompenseerima,” selgitab Paat, et raskest füüsilisest tööst trennis ja pidevalt treenimisest, veremaitse suus, pole päeva lõpus üldse kasu, kui muud aspektid elus lonkavad. „Seega on oluline tegeleda endaga mitmel tasandil ja leida enda igapäevasesse ellu sobilik treeningu ja kehalise aktiivsuse rutiin ja struktuur,“ ütleb Paat.

Pahatihti on inimestel väärarusaam, et küll ma siis olen õnnelik, kui mu rasvaprotsent on mingi kindel number. „Nii võib inimene tegelikkuses avastada, et treeninguga vaimne tervis pigem kannatab veelgi ja õnnetunne hoopis langeb, sest nähakse, et soovitud eesmärgi saavutamine on utoopiline või liiga raske,“ selgitab Paat. “Mulle meeldib mõte, et oma keha tuleb kohelda nii nagu see kuuluks inimesele, kellest kõige rohkem hoolid,” lisab MyFitnessi personaaltreeningute ja jõusaalitreeningute juht.

Paat rõhutab veel, et peamine viga, mida trenniga alustamisel tehakse, on see, et tahetakse kõike kohe ja kiiresti. “Erinevad “suveks vormi” algatused, 30-päevased väljakutsed, nädalased detox dieedid või muud kiired lahendused tegelikult ei tööta ning lõpuks annab efekti ikkagi tervisliku eluviisi ja treeningute regulaarsus ja järjepidevus ning igapäevaeluga sobituv aktiivsuse rutiin,” kinnitab Paat. “Tuleks mõelda, mis on see samm, mis sobib minu eluga, mida saan iga päev või nädal elu lõpuni järgida,” ütleb ta ja lisab, et harjumuse tekkimise järel saab tasapisi selliseid samme ükshaaval ellu juurde tuua.