Samas toob Kadri Paat välja, et kui füüsilisel aktiivsusel on inimese vaimset tervist silmas pidades reeglina ülipositiivne mõju, see suurendab heaolutunnet, aitab tööl paremini keskenduda, parandab une kvaliteeti ja toetab vaimset tervist üldiselt, siis on ka neid juhtumeid, kus treening võib meie vaimset tervist või heaolu muserdada.
Alusta treeninguid õigetel eesmärkidel
“See juhtub, kui inimene tuleb trenni täiesti valedel eesmärkidel või on saanud treenimise kontseptsioonist näiteks sotsiaalmeediast väärad arusaamad, justkui peaks ka tervisespordiharrastaja välja nägema ja treenima nagu kulturist või tippsportlane, kuigi eesmärk on hoopis teine,“ selgitab ta.
„Lisaks võib inimene tunda ennast halvasti — näiteks oma välimuse pärast — ning tuleb siis trenni justkui end karistama või tegelikult hoopis mujal lasuvaid probleeme kompenseerima,” selgitab Paat, et raskest füüsilisest tööst trennis ja pidevalt treenimisest, veremaitse suus, pole päeva lõpus üldse kasu, kui muud aspektid elus lonkavad. „Seega on oluline tegeleda endaga mitmel tasandil ja leida enda igapäevasesse ellu sobilik treeningu ja kehalise aktiivsuse rutiin ja struktuur,“ ütleb Paat.
Pahatihti on inimestel väärarusaam, et küll ma siis olen õnnelik, kui mu rasvaprotsent on mingi kindel number. „Nii võib inimene tegelikkuses avastada, et treeninguga vaimne tervis pigem kannatab veelgi ja õnnetunne hoopis langeb, sest nähakse, et soovitud eesmärgi saavutamine on utoopiline või liiga raske,“ selgitab Paat. “Mulle meeldib mõte, et oma keha tuleb kohelda nii nagu see kuuluks inimesele, kellest kõige rohkem hoolid,” lisab MyFitnessi personaaltreeningute ja jõusaalitreeningute juht.