Kui uni ei maitsegi magus…
Ajutisi unehäireid toovad kaasa ka külmetushaigused, gripid ja paragripid, sest palaviku ajal sonimine ei lase välja puhata. Ka ei pruugi hea uni taastuda tükk aega pärast seda, kui palavik on kadunud ja päeval on enesetunne juba päris hea. Selline unetus läheb tavaliselt mööda nädalaga.
Vargad viisid une
Nooremate inimeste uinumist võib tõsiselt segada rahutute jalgade sündroom. Jalad otseselt ei valuta, aga tugev surin jalataldades ja säärtes ei lase magama jääda. Kentsaka nimetusega tervisehäiret tekitavad dr Johansoni sõnul kas põletikulised protsessid, liigeseprobleemid või kehv verevarustus. Noortel, kehvveresuse all kannatavatel inimestel võib juhtuda, et veri ei jõua keha kaugematesse osadesse. Neil kipuvad tõenäoliselt ka käed-jalad pidevalt külmad olema ja vere hemoglobiinitase on madal. Vanemast peast need hädad kaovad.
Kuid unehäirete tekkeks ei pea sugugi jalatallad surisema ega selg valutama. Kui ees on ootamas midagi eriti tähtsat — olgu see siis meeldiv või ebameeldiv sündmus — võib ka see tekitada närvipinget, mis ei lase magada. Näiteks lastel on tüüpiline unehäirete tekitaja koolistress, mida põhjustab järgmise päeva kontrolltöö, eksam või hirm kaaslaste pilgete ees.
Üks patsient kurtis dr Johansonile, et viimasel ajal ta ainult vähkreb oma voodis. Miks noor terve mees ei maga, kui pereelu on korras ja tööl läheb edukalt? Pärast pikka uurimist tuli välja, et mehe korteris olid kolm korda kuu aja jooksul vargad käinud. Ta oli küll akende ette trellid pannud ja ukse välja vahetanud, aga ei võinud teada, millal tema esimese korruse korterisse jälle sisse murtakse. Nii ta valvaski öösiti iga krõpsu, ise oma unehäirete põhjuse peale tulemata. “Kaua inimene niimoodi vastu ei pea,” kommenteerib dr Johanson.
Kuni närvipinge ei ole pikalt kestnud, pole veel hullu. Pikka aega kestev pinge koos unehäiretega võib aga tervisele hakata. Üks tagajärg on näiteks lühiaegse mälu kehvenemine.
Norskamine jätab hapnikuta
Kui lühiajalisest stressist on saanud pikemaaegsed ärevushäired või depressioon, siis võivad unehäired olla kahesugused. Ühed magavad linnuund, teistel tekkiv kaitsereaktsioon võib nad kas või 14 tunniks järjepanu põõnama panna.
Unehäirete hulka kuulub ka uneapnoe sündroom ehk norskamistõbi. Magaja norsatab sisse hingates, siis jääb hing kinni ja järgneb vaikus. Hingama hakkab mõni uuesti alles kümmekonna sekundi pärast. Mõnda üksikut norsatust öö jooksul veel ohtlikuks ei peeta, kuid hingamispeetus mitu korda tunnis jätab aju hapnikunälga.
Uneapnoe on tüüpiliselt ülekaaluliste meeste häda alates keskeast. Hingamispeetus tekib sellest, et nii nagu kõik paksu inimese lihased ja koed lõtvuvad aastatega, nii muudab rasvapolster lõdvaks ka neelu. Neelu pehmed koed vibreerivad norsatuse ajal vastu neelu tagaseina ja see vajub kinni. Ka joodud alkohol võib neidsamu lihaseid lõdvendada.
Naistelgi võib uneapnoed ette tulla, kui nad on ülekaalulised ja kui kliimaksi ajal on naissuguhormoonide tase nii järsult langenud, et neelulihas on hakanud maskuliinsel moel toimima. Abi on operatsioonist, millega hingamisteed natuke avaramaks lõigatakse.
Unehäirete klassifikatsiooni alla käib ka selline haruldane sündroom nagu 27–29- tunnine ööpäevarütm, mille all kannatab 3–4 inimest 10 000 kohta. Kuna nende inimeste bioloogiline ööpäev on pikem, võivad nad magama jääda ja ärgata suvalistel aegadel. Need on inimesed, kes jäävad magama teatrietenduse ajal või seksuaalse erutuse kõrgpunktis. Kuna unesööst võib peale tulla kus ja millal tahes, ei tohi nad näiteks autot juhtida.
Näiline unetus
Lisaks tegelikele unehäiretele on olemas ka näilisi. Päris unehäireteks ei peeta ka olukorda, kui inimene ärkab öösel tunni–poolteise pikkuste vahedega üles, tavaliselt mingi valu peale, ja uinub taas. Erk magaja ise ei taju ärkvel oldud aja pikkust ja võib arvata, et on kogu öö üleval olnud, kuigi tegelikult on ta oma uneaja täis maganud. Muidugi pole normaalne, kui selline olukord kestab pikemat aega.
Kui pärast lõbusat pidu alkoholiga, kange tee või kohvi joomist ei tule sõba silmale, siis see pole unehäire. Kui tahate magada, korrigeerige oma harjumusi!
Dr Johansoni sõnul on unehäirete ravi raske probleem, sest unerohtudega ei tohi sõbrustada üle kolme nädala järjest. Need lühendavad unenägude ehk kiire silmapilgutusega une faasi ja inimene ei puhka välja hoolimata täismagatud ajast. Teistest paremaks peab perearst uinuteid, mis lasevad hommikul selge peaga ärgata ja kohe näiteks autorooli istuda.
Ravimteedest sobivad õhtuseks rahustuseks humal, meliss ja palderjan, ka võib apteegist küsida spetsiaalseid seguteesid. Arvestama peab seda, et piparmünditee on hea uinutaja, aga näiteks sapiprobleemidega inimesed võivad sellest saada kõhuvalu.
Head teeb mõni tund enne uinumist võetud vann, lõõgastav massaaž, jalutuskäik või soe piim meega. Koduse rahuliku miljöö ja magamamineku rituaali tähtsust ei saa samuti alahinnata. Lapsele võiks rahustuseks laulda unelaulu või tema pead silitada, abielupaar võiks üksteist enne uinumist kallistada.
Pimedas magamine on tervislikum
Magada soovitatakse pimedas, sest nii on kiire silmapilgutusega ja sügava une faas õiges järjekorras ja inimene puhkab paremini välja. Lisaks aktiviseerib pimedus uue teooria kohaselt noorematel inimestel ühtaegu nii heaolu-, kasvu- kui ka soojätkamise hormoone. Eriti lapsed ei tohiks magada valges toas, kuna kasvuhormooni tootmise vähenemise tõttu võivad tekkida luustumis- ja lihaskonna häired. Ka nahakudede ainevahetus pidi pimedas aktiviseeruma ja uued naharakud kärmemini kasvama. Kes poleks märganud, et une täis maganud inimene näeb öisest pidutsejast parem välja? Põhjus võib olla selles, et kasvuhormoonidel pole tegutseda lastud ja naharakud on uuendamata.
Seega tõmmake valgetel suveöödel paksud kardinad akende ette ja kustutage lapsele julgustuseks põlema jäetud öölamp niipea, kui ta uinub.
Ja lõpuks — magage iga öö vähemalt seitse tundi täis. Kui see alati ei õnnestu, tehke puudujääk tasa nädalavahetustel. Kui kas või ükskord end hommikul välja magada, taastab organism oma jõuvarud.
