Kuidas elada 100-aastaseks: rootslaste pikaealisuse saladused

 (58)
Kuidas elada 100-aastaseks: rootslaste pikaealisuse saladused
Photo by Emma Simpson on Unsplash

Rootsi on pikaealiste riik. Seejuures valdav enamus eakaid inimesi elab oma elu aktiivselt. Paljudele 80-aastastele võib pakkuda vanuseks 50. Rootsi gerontoloog Bertil Marklund räägib oma kaasmaalaste tugeva tervise saladustest.

Vastavalt Marklundi uuringute tulemustele mõjutavad geenid meie elu pikkust vaid 25%. Ülejäänud 75% määravad aga meie eluviisid. Siit teeb teadlane järelduse, et igaüks meist valib, kuidas ta tahab vananeda või mitte vananeda.

Analüüsinud Rootsi pensionäride eluviise, tõi ta välja nende peamised pikaealisuse saladused. Ning kõige olulisem on, et neis pole midagi keerulist. Vaja läheb vaid tervet mõistust ja veidi tahtejõudu.


  1. Ole aktiivsem


Rootslased on sportlik rahvas. Hommikuti käib pool riiki jooksmas. Füüsiline aktiivsus alandab stressi taset ning stimuleerib õnnehormooni lisandumist. Samas pole mõtet ka 5 korda nädalas treenida. Lihtsalt tuleb püüda rohkem kõndida või jalgrattaga sõita, lastega jalgpalli mängida või tantsimas käia.

Liikumine peab rahuldust pakkuma. Vaid nii muutub füüsiline aktiivsus meeldivaks harjumuseks. See on organismile kasulikum kui harvad ja kurnavad treeningud.


  1. Ära muretse tühiste asjade pärast


Doktor Marklund tuletab meelde, et stressi reaktsioonid on meile ellujäämiseks hädavajalikud. Samas, kui iga kord endast välja minna, kui ei suuda kotist võtit leida vms, siis on see halb märk.

Seotud lood:

Tuleb õppida oma emotsioone vaos hoidma. Siin pole küll paraku universaalseid retsepte. Kellelegi piisab, kui hingab sügavalt sisse ja loeb kümneni. Teine vajab aga psühhoanalüütiku abi või treeningut, et raevuga toime tulla.


  1. Maga hästi, ent just nii palju, kui vaja


Öösel organism taastub. Kroonilist väljamagamatust reedab kohe inimese väljanägemine, nõrgeneb ka immuunsüsteem. Kergesti lisanduvad liigsed kilod ja haigusedki kimbutavad sagedamini. Samas üle 10 tunni ööpäevas magada on samuti kahjulik. See mõjutab une kvaliteeti ja tekitab mäluhäireid.


  1. Otsi päikest


Rootsi pole just kõige soojem maa. Ent rootslased on õppinud võtma maksimumi igast päevast. Ilusa ilmaga nad kodus või kohvikus ei istu. Vähemalt lõunavaheaja püüavad nad veeta kohviku terrassil või pargis.

Kõik teavad, et D-vitamiin tekib organismis päikese mõjul. Vitamiin on eluliselt hädavajalik närvisüsteemi normaalseks tööks, tugevateks luudeks ja vastupidavaks immuunsüsteemiks.

Samas on D-vitamiinil ka oluline koht vähi, diabeedi, depressiooni, psoriaasi ja hulgiskleroosi profülaktikas. Ent terve päev otseselt päikese käes viibida ei tohi mingil juhul. See tekitab naha fotovananemise ning võib esile kutsuda nahavähi.


  1. Toitu tasakaalustatult, mõõdukalt ja mitmekesiselt.


On mõttetu pidada dieete ja korraldada endale koormusvabu päevi. Piisab, kui vähendada rafineeritud suhkru, poolfabrikaatide, vorstide ja suitsutatud toodete tarbimist. Eelista taimseid valke, antioksüdante, vitamiine ja asendamatuid rasvhappeid sisaldavaid toite (kala ja taimeõlid).

Rootsi on rikas kala ja teiste mereandide poolest. Seal süüakse isegi hommikusöögiks lõhet ja heeringat. Lisaks peavad skandinaavlased lugu köögiviljadest, täistera- ning piimatoodetest. Liha söömime pole keelatud. Siiski on parem, kui seda iga päev ei söö.


  1. Joo vett ja … kohvi


Organism vajab normaalseks funktsioneerimiseks niisutust. Keha koosneb 60% ulatuses veest ning iga päev kaotab kuni 1,5 liitrit niiskust. Kui niiskust ei ole piisavalt, ei suuda rakud vajalikult moel taastuda, närviimpulsid liiguvad aeglasemalt ning organism vananeb kiiremini.

Niiskuse varusid võib täiendada mitte üksnes puhta joogiveega. Arvesse lähevad ka mahlased puu- ja köögiviljad, vedelad supid, tee ja kohv.

Muide, viimasel ajal räägivad arstid üha sagedamini kohvi kasulikkusest. Uuringud on tõestanud, et kohvis leiduvad kofeiin ja antioksüdandid vähendavad tõepoolest diabeeti, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbedesse haigestumise riski. Bertil Marklund tuletab meelde, et Rootsi on kohvi joomisel ühe inimese kohta teisel kohal maailmas. Keskmine rootslane joob päevas 3-4 tassi kohvi, vahel ka rohkem.

Loe veel


  1. Jälgi oma kehakaalu


Liigne kaal tekitab südame-veresoonkonna haigusi ja diabeeti. Marklund soovitab kaalu kogumise vältimiseks süüa aeglaselt, jätta alati lisa võtmata ning valida toiduks kasulikke toiduaineid.


  1. Hoolitse hammaste eest


Suuhügieen mõjutab kogu vereringet. Veritsevad või põletikulised igemed võivad saada tõsiste haiguste põhjustajateks. Seetõttu tuleks kaks korda aastas hambaarsti külastada, hambaid korralikult pesta ja liigsest magusast hoiduda.


  1. Mõtle positiivselt


Halb tuju tekitab depressiooni ning kroonilist väsimust. Hea uudis neile, kellel on klaas alati pooltühi — pessimism on ravitav. Ning ravivõimalusi on terve hulk. Tuleb ümbritseda ennast positiivselt häälestatud inimestega, veeta rohkem aega lähedaste seltsis, aidata abivajajaid, üritada teha maailmast parem paik ning jätta meelde kõik hea, mis sinuga juhtub.

Kirjuta näiteks nädala jooksul iga päev üles kõik, mis on pannud sind naeratama. Peagi mõistad, et põhjusi rõõmustamiseks polegi nii vähe.


  1. Ela aktiivset sotsiaalset elu


Inimesed, kes sageli üksindust tunnevad, surevad varem. Neil on veres suur protsent fibrogeeni, mida seostatakse trombide tekkega, mille tulemusel arenevad südame-veresoonkonna ja teisedki haigused.

Seega tuleb sagedamini vanade sõpradega kohtuda, uusi tutvusi sõlmida, perekondlikest lõunasöökidest osa võtta või leida hobi, mis aitab sagedamini olla koos mõttekaaslastega. Headeks variantideks on ka tantsimine, malemäng või maalikursused.

Allikas: Psychologija