Kuidas elada 100-aastaseks?
1. Teadlased leiavad üha enam tõendeid sellest, et eluea pikenemisel 90 aastani ja kaugemalegi on oluline osa geenidel. Tõepoolest, geneetilisele seosele viitab teadmine, et äärmiselt pikk eluiga kulgeb perekonniti.
2. Arenenud riikides on 100-aastaste inimeste esinemissagedus umbes üks kuue tuhande inimese kohta. Palju haruldasemad on üle 100-aastased inimesed — maailmas on seitsme miljoni kohta ainult üks inimene, kes elab nii kaua.
3. On üks vana ütlus, mis kõlab umbes niimoodi: kui elad juba 80-ni, on üsna tõenäoline, et elad ka 100-ni. Tegelikult kinnitab seda ütlust ka teadus. Näib, et mõned inimesed lihtsalt ei haigestu nii, nagu enamik seda teeb. Paljud 100-aastased ei ole aastakümneid haigustega kimpus, pigem tundub, et nad tõrjuvad peaaegu elu lõpuni eemale muuhulgas ka selliseid hädasid nagu dementsus, südamehaigused ja hüpertooniatõbi. USA Bostoni ülikooli arstiteaduskonnas 100-aastaseid inimesi uuriva Tom Perlsi väitel võivad 100-aastased haiguseid edasi lükata keskmiselt kuni 93. eluaastani.
4. Enamik — 85 protsenti — 100-aastastest on naised. Teadlased ei tea siiani, miks on naistel keskmiselt pikem eluiga kui meestel.
5. Huvitav on asjaolu, et kuigi palju rohkem naisi elab üle 100 aasta vanaks, kipuvad sama kõrge eani elavad mehed olema paremas vormis ning tugevama tervise juures kui nende naissoost eakaaslased. Perlsi arvates võib olla, et naised oskavad haigustega paremini toime tulla — kosuvad ja jäävad ikka ellu, sellal kui mehed on surmaga lõppevatele haigustele rohkem vastuvõtlikumad. Seega peavad mehed, kes elavad väga kõrge eani, olema Perlsi hinnangul kogu elu jooksul suhteliselt terved.
6. Perlsi väitel ei ole maailmas ühtegi piirkonda, kus oleks selgelt väga suur 100-aastaste inimeste kontsentratsioon, kuigi märgib, et teema vajab täiendavaid uurimusi.
7. Ametlikult kinnitatud kõige vanemaks elanud inimene oli prantslanna Jeanne Calment, kes suri 1997. aastal 122 aasta vanuselt.
Allikas: www.myhealthnewsdaily.com
