“Jalakrambid ei pruugi olla tingitud vaid magneesiumivaegusest, vaid võivad hoopiski olla põhjustatud mõne tarvitatava ravimi kõrvaltoimest — diureetikumid, statiinid, neuroleptikumid vms -, tervislikust seisundist või kaasuvast haigusest: närvihaigused, diabeet vms,” teab Valge. “Selleks, et välja selgitada, kas magneesium aitab või mitte, on vaja seda toidulisandit tarvitada õiges annuses vähemalt seitse päeva järjest. Kui selle perioodi jooksul ei ole jalakrampidele leevendust tulnud, siis võib julgelt öelda, et magneesium ei aitagi. Küll aga võiks proovida B-rühma vitamiinidega komplekspreparaati või sellist magneesiumipreparaati, kuhu on B-rühma vitamiinid juurde lisatud.”

Peale toidulisandite tarbimise soovitab apteeker venitada lihaseid ja teha kergeid harjutusi, näiteks tõusta pöiale ja siis jälle liikuda keha raskusega kannale. “Sedasi edasi-tagasi kiikudes parandatakse lihaste verevaegust ja sellega ka nende ainevahetust. Pinges ja ehk isegi ülekoormuses lihas muutub taas elastsemaks — nii saab väga hästi ennetada lihasekrampe.”

Lisaks võib olla abi vedeliku tarbimisest, aga meeles tuleb hoida, et alati tasub eelistada mineraalidega vett.