Ühesessioonilises ravis lähenevad lapsed koos oma terapeudiga asjale, mida nad kardavad, kontrollitult ja planeeritult. Terapeut kirjeldab ja näitab hoolikalt kõik ette enne, kui lapsel midagi proovida lubatakse. Lapsed asetatakse ärevusttekitavasse olukorda ja nad kogevad, kuidas nende paanika ja hirm kaovad ning oodatud katastroofi ei juhtugi. Kui patsient asetada taolisse olukorda pikemaks ajaks ning ta ei põgene, toimub õppimisprotsess, mis loob uue käitumisviisi. Kõik see toimub vabatahtlikult, mis on samas ka eduka ravi eeltingimus.

Ühesessiooniline ravi toimib ka pikemas perspektiivis. Täiskasvanud, keda on selle meetodi abil ravitud, märkavad ravi mõjusid isegi rohkem kui aasta hiljem. Miski ei viita sellele, et mõju lastel kiiremini kaoks. Oletatavalt saavad teadlased sellele peatselt kinnitust ka tänu järeluuringule.

Lisaks ajaaspektile on ravil veel teisigi positiivseid mõjusid.
“Juhtumeil, kui esines teisigi ärevusprobleeme kui see, mida raviti, leevendusid ravi käigus needki. See näib viitavat sellele, et lapsed kasutavad lühikesest ravist saadud kogemust teistegi probleemide lahendamiseks,” ütleb väitekirja koostaja Lena Reuterskiöld.

Tema väitekiri baseerub kolmel empiirilisel uurimusel Stockholmi ja Virginia (USA) lastest ja noorukitest, kellel esines erinevaid foobiaid. Ravi põhiline eesmärk oli täiendada meie arusaama laste hirmudest, ärevusest ja spetsiifilistest foobiatest ning hinnata laste foobiate ühesessioonilise ravi tõhusust ja rakendatavust erinevates kultuurides.

Olulisimad vastused, mis uuringus saadi, olid järgmised: ühesessiooniline ravi on tõhusa mõjuga lastele ja noortele, kellel on erinevaid foobiaid, selle mõjud kestavad vähemalt kuus kuud ja seda ravi saab rakendada erinevates kultuurides ja riikides.
“Noorte ja laste hirmud, ärevus ja foobiad pole uus fenomen, ent nende esinemissagedus näib kasvavat. Õnneks on suurenenud ka meie teadmised ning soov neid ravida,” ütleb Lena Reuterskiöld.

Allikas: MNT