Kuidas süüa nii, et kõht saaks täis ja hambad jääks terveks?

Hambasõbralik toitumine tähendab, et söögikordade vahele on jäetud piisavalt pikad pausid, kirjutab portaal toitumine.ee. Toidukordade vahepeal olgu janujook puhas vesi. Kuni neli toidukorda päevas ning söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida. Tähtis on juba beebieast harjuda janu korral vett jooma.

Hambavaenulikud on toiduained, mida biofilmi mikroobid on võimelised oma elutegevuses kasutama. Kuna peaaegu kõik toidud peidavad endas sahhariide, siis võib ka öelda, et pea kõik toidud on teiste ebasoodsate tegurite kokkulangemisel hammastele ohtlikud.

Kaariesekahjustuse tekke ehk happerünnaku tugevuse seisukohalt on kõige olulisem toiduaine suhkrusisaldus. Hammastele kõige ohtlikum on valge suhkur ehk sahharoos, millest biokile streptokokid, lisaks võimsale happerünnakule, sünteesivad sidusainena toimivat rakuvälist polüsahhariidi. See maatriks võimaldab katul kleepuda siledale hambapinnale, muudab selle kohevaks ja väheläbilaskvaks, mille tagajärjel ei suuda sülg enam katuhappeid neutraliseerida.

Lisaks on oluline suhkrukliirens. Kui kõrge sahharoosisisaldusega toiduaine annab bakteritele energiat koheselt tarbimisel, siis suure tärklisesisaldusega toidust (näiteks kartulikrõpsudest) vabaneb suhkur tasapisi, põhjustades küll vähem võimsa, aga kauem kestva happerünnaku.

Mida kauem on toiduaine hambaga kontaktis, seda kestvam on ka happerünnak. Kui suud kiiresti läbiva mahla- või karastusjoogi põhjustatud happerünnak kestab keskmiselt pool tundi, siis näiteks hammastele kleepuvate küpsiste esilekutsutud happerünnak võib kesta veel mitu tundi peale söömise lõpetamist. Seepärast oleks toidukord mõistlik lõpetada suhkrut mittesisaldava toidu või joogiga.

Happeline toiduaine söövitab hambapinda vahetult. Nii tekkivat kahjustust nimetame hambaerosiooniks. Lisaks happesusele on ka siin tähtis hambaga kontaktis oldud aeg. Näiteks tarbib kestvusspordiala harrastaja sidrunhapet sisaldavat spordijooki väikeste lonksudena mitme tunni jooksul, mille tagajärjel hambakude otseselt lahustub. Lisaks sisaldab tavaline erosioonipõhjustaja (nagu jäätee, koolajook või mahl) ka suhkruid, mis kaariesebaktereid toidavad.

Üsna tavaline hambaid pöördumatult kahjustav tegevus on sidruniga tee joomine. Kuna teed juuakse reeglina kuumalt, siis kujuneb kontaktaeg hammastega väga pikaks. Tees ligunenud sidruniviilu hammaste vahel lutsimine võib aga olla katastroofiliste tagajärgedega harjumus.

“Tundlike hambakaeltega” pöörduvad patsiendid vastuvõtule sesoonselt tavaliselt maasikate ja õunte valmimisel. Sel juhul on tegemist aiasaaduste põhjustest erosioonile lisanduva mehhaaniliste kahjustustega, kui pehmenenud hambakude hambakaelalt hambaharjaga ära kulutatakse. Erosiivse abrasiooni vältimiseks tuleks peale ohtrat puuviljade söömist suukeskkonda neutraliseerida (näiteks veega loputades) ning hambapesuga paar tundi oodata.

Hambasõbralikud toiduained

Hambasõbralikeks võib pidada suhkruvabasid või vähese suhkrusisaldusega toiduaineid, mida kaariest põhjustavatel bakteritel on võimatu või keeruline oma ainevahetuses kasutada. Hambasõbralik on ka aluseline või süljeeritust stimuleeriv toit, mis happerünnakut neutraliseerib. Ka suust kiiresti läbi liikuv vedel või hambapinnale mittekleepuv rasvane toit võib olla hambasõbralik.

Suhkrut sisaldavat toitu tuleks hammastega võimalikult lühiaegselt kontaktis hoida. Näiteks magustatud jooki kõrrega imedes see hammastega praktiliselt kontakti ei satugi. Internsiivset mälumist nõudva ja nii süljeeritust stimuleeriva taimse toortoidu söömine on hambasõbralik, kuni happeliste puuviljadega erosiooniohu tõttu ei liialdata.

Piimatooted sisaldavad proteiini, rasva, fosfaate ja kaltsiumi moodustades nii hambasõbralikema toiduainete rühma. Kaariest peatava toimega on tahke küpsenud juust, mille tekstuur süljeeritust soodustab ning mille koostis suu happelist keskkonda väga tõhusalt neutraliseerib.

Kuigi lehmapiim sisaldab palju piimasuhkrut ehk laktoosi, ei põhjusta see kaariest, sest piimas sisalduvad ka olulised kaitsefaktorid: piimavalk ehk kaseiin, kaltsium, fosfaat ja rasv.

Ka maapähklid on tuntud hammaste sõbrad. Kui süüa pähkleid enne ja peale toidukorda, siis vähendab see tänu suurele kaltsiumi ja õli sisaldusele tuntavalt happerünnaku tugevust. Tänu suurele rasvasisaldusele on suhteliselt hambasõbralikuks maiuseks šokolaad, eriti kui see sisaldab ka pähkleid.

Rasvad aitavad suud toidujääkidest puhastada ning mõned rasvhapped takistavad streptokokkide kasvu. Nii näiteks on kohvisaiakese kergesti fermenteeritavaid süsivesikuid biofilmi mikroobidel hoopis lihtsam kasutada võrreldes rasvases kotletis leiduva riivsaiaga.

Toidukord on mõistlik lõpetada ksülitooliga magustatud nätsuga. Esiteks stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust ja teiseks kahjustab ksülitool streptokokkide elutegevust. 40 kuud kestnud kliinilises katses paranesid algstaadiumis kaariesekahjustused, kui kahte 100% ksülitooliga magustatud nätsupadjakest näriti vahetult toidukordade lõpetuseks intensiivselt viie minuti jooksul.

Kaariese kontrolli all hoidmine

Piisava terviseteadlikkuse korral on kaaries, kui krooniline haigus, igale tervele inimesele jõukohane kontrolli all hoida. Kaariese haldamine eeldab hambasõbralikke toitumisharjumusi, adekvaatset mehaanilist suuhügieeni koos fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamisega.