Enne 55. eluaastat on südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suurem meestel kui naistel. Klimakteeriumi järel riski tase aga ühtlustub. Uuringud on näidanud, et östrogeenil on nendele haigustele kaitsev efekt. Probleeme on aga võimalik leevendada liikumise suurendamisega. Paljudel juhtudel on klimakteeriumiprobleemide vastu liikumisest sama palju ja rohkem abi kui ravimitest. Juba paar korda treenimist nädalas vähendab soojahoogusid ja higistamist ning vähendab paljude haiguste riski, mille tõenäosus pärast klimakteeriumit suureneb, lisab Linköpingi Ülikoolihaigla peaarst Mats Hammar.

Hormoonidel on kehas erinevaid ülesandeid. Östrogeen toimib skeleti ja aju sõnumikandjana. Aju keskel asub hüpotaalamus, mis juhib paljusid meie elutähtsaid funktsioone nagu und, kehatemperatuuri, erinevate hormoonide tootmist ning paljusid meie tundeid. Hüpotaalamus mõjutab ka klimakteeriumi ajal tekkivat higistamist. Ülejäänud keha tõlgendab seda kui vajadust keha jahutada ning seepärast asuvad tööle veresooned ja higinäärmed. Nägu muutub punaseks ning higi hakkab voolama. Östrogeeni taseme vähenedes tekivad temperatuurikeskuses aga „valehäired“ ning higistamine tekib ilma vajaduseta keha tegelikult jahutada.

Soojahood ning higistamine on sagedasemad põhjused, miks üleminekueas naised arstilt abi otsivad. Need, kes treenivad regulaarselt paar korda nädalas, kannatavad aga harvemini higistamise ning soojahoogude käes.

Treenimine ei vähenda mitte ainult üleminekuea vaevuseid, vaid mõjub ka tervisele hästi. Eriti kuna keha östrogeeni tase, mis kaitseb naisi paljude haiguste vastu, väheneb, siis suureneb erinevate haiguste risk märkimisväärselt. Füüsiline aktiivsus on sageli sama efektiivne kui klimakteeriumi kaebusteks kirjutatavad ravimid. Lisaks paraneb ka uni ning tõuseb meeleolu.

Allikas: Doktorn.com