Külmetusest viirusteni
Niiskete ja külmadega hakkavad meie hingamisteid ohustama epideemiliselt ehk puhangutena levivad gripi- jt gripitaolised viirused. Need paiskuvad gripihaige suust köhimise või aevastamise käigus kahe meetri kaugusele ümbruskonda. Tööl, kodus, ühistranspordis olnud terve inimene võib selliseid kiiresti levivaid viirusi sisse hinganult hakata tundma gripi tundemärke — kuivust suus, punetust silmades, kuiva köha, roidumust, kõrget kehatemperatuuri, valu liigestes, peavalu, külmavärinaid, väsimust, suutmatust süüa ja magada.
Kõike seda teeb imeväike, vaid elektronmikroskoobis nähtav gripiviirus, mis ülemistes hingamisteedes kiiresti paljunedes, oma elutegevusest tekkinud märke inimese vereringesse saadavad ning tasapisi võib seetõttu kahjustuda ka kops, süda, aju (eriti kui tüsistusena on lisandunud ka organismisiseste pisikute paljunemine). Kui aga paragripi (kergemat kulgu tekitav) viirus on sattunud nina ja kurgu piirkonda, kujuneb seal põletik (nohu, kurguvalu). See meenutab kergelt kulgevat grippi.
Palaviku puhul vajab inimese organism rahu, voodirežiimi (eriti lapsed ja vanemad inimesed). Haige tuleb paigutada gripipuhangu ajal omaette tuppa või eesriidega (linaga) eraldatud nurka. Ta tuleb soojalt katta, anda juua sooja vett või ravimteed. Palavikuga panevad higistama ja parandavad ainevahetust pärnaõie, vaarikavarre, raudrohu ja angervaksa tee. Angervaks on loomulik aspiriin, mis aitab ka valusid leevendada, enesetunnet ja ainevahetust parandada — see kergendab rasket seisundit. Raskemal juhul kergendab seisundit veel punase päevakübara lehtedest tee või apteegis saadaval olevad tabletid (koos tsingiga toimib ka mürgituse vastu).
Happeliseks muutunud organismi sisekeskkonda aitavad leeliseks nihutada looduslikud, taimsed toiduained nagu sidrunimahl (hea joogina koos meega), jõhvikajook, vaarika-, mustsõstra- ja kibuvitsamarja tee. Ka A-vitamiin kaitseb nahka ja limaskestasid — seepärast on väga tervendav astelpajumarjade ja porgandi söömine. Nohu ja kurguvalu, aga ka algavat köha vähendab eukalüptilehtedest tee nii sissehingatuna, loputusena kui teena joogiks tarvitatuna. Näpuotsatäis lehti keeta klaasi keeva veega 5 min kaane all, samas võib auru sisse hingata — vähendab tunduvalt nohu. Nii eukalüpti- kui saialilletinktuuri saab apteekidest. Mõlemaid sobib panna 1 tl klaasi sooja vette ja kuristada sageli kurku. Kurguvalu vaigistab hästi ka taruvaigu piiritus, sissehingamiseks sobivad ka männikasvu aurud.
Haigusttekitavaid viirusi ei suuda apteegis saada olevad keemilised preparaadid hävitada, küll aga teevad selle töö ära küüslauk ja sibul, mis sisaldavad pisikuid ja viirusi hävitavaid aineid — fütont- siide. Küüslaugu ebameeldivat lõhna vähendab õuna või peterselli samaaegne söömine (ka piim).
Kuna viiruse mürkide kahjustuse tõttu ei saa organism toitu vastu võtta, tuleks juua palju hapusid jooke — jõhvika, pohla, sidruniga (annavad ka palju C-vitamiini). Sidrunimahlaga vee joomine parandab ka algavat kurguvalu. Organismile on vastuvõetav ka organismi puhastavad puuviljad nagu õun, greip, eriti pirn — seleeni sisaldus kaitseb keha rakke ründavate faktorite eest.
Sarnase toimega on ka A- ja C-vitamiin, mida saab punasest paprikast ja porgandist (hingamisteede limaskest taastub porgandi A-vitamiini toimel kiiremini kui meega piima joomisel).
Gripiperioodil saab lisaks toidus leiduvatele vitamiinidele ja mineraalidele nagu seleen ja tsink neid organismi kaitsvaid antioksüdante ka apteegist Vitamaxi või Selesaanina (võtta 1 tablett päevas).
Kõrge palaviku puhul kergendab enesetunnet üldine külmamähis. Külma vette kastetud ja väljaväänatud märg lina mähitakse ümber keha, siis kuiv lina ja mitmed tekid tihedalt ümber. Higist nahka võiks hõõruda niiske lapiga. Üldtugevdavalt mõjub ka rohke vee joomine, liikumine värskes õhus, sagedane tubade tuulutamine (haigestumisel), puhkamine (ülepingete vältimine). Soovitav on muidugi vältida kontakti köhivate ja aevastavate palavikuhaigetega.
