Kuidas ebola levib?

Viirus levib kontakti kaudu, aga ainult juhul, kui terve inimene puutub kokku nakatanud (või ebolasse surnud) inimese kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim, veri) või elunditega. Tavalised puudutused viirust edasi ei levita. Ebola pole õhus edasi kanduv. Harvematel juhtudel võib nakatumine toimuda kaitsmata seksuaalvahekorra teel meessoost haigestunuga kuni seitsme nädala jooksul pärast haigusest tervenemist.

Viiruse ja haiguse omadused

  • Ei ole leitud tõendeid viiruse levimise kohta õhu või sääskede kaudu.
  • Ebola viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei näi olevat haiged. Ebola viirusega ei nakatuta raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.
  • Inimesed võivad nakatuda ka otsesel kokkupuutel elus või surnud metsloomade (nt ahvid, metsas elunevad antiloobid, nahkhiired) vere või muude kehavedelike või elunditega.
  • Inkubatsiooni periood on 2 — 21 päeva. pärast nakatumist Enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.
  • Ebola tavalised sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu. oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil esineb ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.
  • Ebola viirust saab hävitada seebi, pleegitamise, päikesevalguse või kuivatamise abil. Viiruse hävitab ka viirusega saastunud rõivaste masinpesu. Päikese käes olevatel või kuivanud pindadel püsib Ebola viirus elujõulisena vaid lühikest aega. Katsed on näidanud, et madalamatel temperatuuridel püsib Ebola viirus elus pikemalt.
  • Ebola viirushaiguse vastu ei ole vaktsiini ega spetsiifilist ravi.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riiski analüüsi põhjal Ebola-viirusnakkusese inimeste nakatumise oht riskipiirkondades on üsna väike, kui nad ei puutu vahetult kokku nakatunud (elus või surnud) inimese või looma kehavedelikega. Nakatumine kehavedelike kaudu hõlmab ka kaitsmata seksuaalvahekorda kuni seitsme nädala jooksul pärast haigestunu tervenemist. ECDC soovitab riskipiirkondades viibimise ajal nakatumise ennetamiseks:

  • hoiduda kokkupuutest sümptomaatilise haige või tema eritistega;
  • hoiduda kokkupuutest surnu inimese või looma laibaga või nende eritistega saastunud pindadega;
  • hoiduda kokkupuutest metsloomadega ( sh nahkhiired, ahvid, sead, okassead, antiloobid jm);
  • võimalusel mitte külastada rahvarohkeid kohti;
  • pesta tihti käsi;
  • tarbida ainult termiliselt töödeldud liha ja piima;
  • hoiduda kaitsmata seksuaalkontaktidest;
  • hoolikalt pesta ja koorida enne tarbimist puu- ja köögivilju.

Riskipiirkondadest saabunutel soovitatakse jälgida oma terviseseisundit vähemalt 21 päeva jooksul pärast naasmist. Juhul, kui ilmuvad palavik, peavalu, kõhulahtisus ja nõrkus tuleb koheselt võtta ühendust arstiga mainides oma reisimist riskipiirkonda.

Millised on riskipiirkonnad?

Seisuga 24. september 2014. a esineb laiaulatuslik ja intensiivne haiguse levik kolmes Lääne-Aafrika riigis — Guineas, Libeerias ja Sierra Leones, kus registreeriti kokku 6263 Ebola viirusnakkuse haigusjuhtu, neist 2900 on lõppenud surmaga (suremus on 46%).
Kahes riigis — Nigeerias ja Senegalis ei esine ulatuslikku haiguse levikut, kuid on registreeritud püsilevikuga riikidest sissetoodud ja nendega seotud juhud. Viimased kinnitatud haigusjuhud Nigeerias registreeriti Lagose linnas 5. septembril ning Senegalis 29. augustil.

Samal ajal esineb Ebola viirushaiguse puhang Kongo Demokraatlikus Vabariigis, mis ei ole seotud Lääne-Aafrikas esineva puhanguga ning seal on seisuga 18. september 2014. a registreeritud 72 juhtu, neist 48 on lõppenud surmaga.

Kas inimene, kes on nakatunud, on selle 21 päeva jooksul teiste jaoks ohtlik ja nakkav?

Inimene muutub teiste jaoks nakkusohtlikuks alles siis, kui tal hakkavad esinema ülalpool väljatoodud sümptomid.