Kõigile neile ja paljudele teistele kuulmisega seotud küsimustele saab vastuse uuest „Elustiili” podcast’ist, kuhu on külla kutsutud üks Eesti neljast audioloogist – Maris Kruusmaa Audiomed kuulmiskeskusest.

„Kui vanasti oli suurimaks kuulmise kahjustajaks tööstus ehk tööalased kokkupuuted erinevate masinatega, siis tänapäeval on see valdkond väga hästi reguleeritud,” ütleb Maris. Kõige sagedasemaks kuulmise kahjustajaks on Marise sõnul lisaks vanusele hoopis müra. „Eriti just meelelahutusmüra, nagu kontserdid ja kino. Osas riikides on need ka väga hästi riiklikult reguleeritud. Väga lihtne on näiteks tunniajasel kontserdil oma kuulmist tugevalt kahjustada näiteks kõlari lähedal seistes.”

Igapäevase tegevusena, mis võib kuulmisele kahjulikult mõjuda, toob Maris välja näiteks ühistranspordis kõrvakappidest muusika kuulamise. „Me ei saa öelda, et kõrvaklapid on tervikuna halvad. Kui me näiteks kodus, rahulikus keskkonnas kõrvaklappidest muusikat kuulame, on suure tõenäosusega helitase hoopis madalam kui siis, kui kuulame muusikat ühistranspordis või tänaval kõndides. Seal on muu müratase nii kõrge, et alateadlikult paneme ka klappidest muusika kõvemaks, mis võib kahjustada kuulmist.”

Millal oleks aga õige aeg minna audioloogi juurde? „Siis kui esimesed raskused tekivad,” ütleb Maris. Kuid raskustest arusaamine polegi nii lihtne. Näiteks võib esialgu tunduda, et viga on pigem teistes. „Kuulajale võib tunduda, et teised puterdavad rohkem, ei ütle kõiki tähti enam välja. Aga see tuleneb sellest, et kuulmine halveneb vähehaaval. Enamasti langevad alguses kõrged helisagedused ehk kuulda on rohkem täishäälikuid kui kaashäälikuid.”

Kas kuulmist on võimalik parandada ja mida audioloogi vastuvõtul tehakse, kuula juba podcast’ist!

1x
00:00
Jaga
Kommentaarid