Kuuma saunaga kehva suusailma vastu
Külma vastu kuumaga
Kui rõskete ja tuuliste ilmade tulekuga hakkab meid kimbutama nohu, köha, pea- ja kuklavalu, siis oleks aeg enesele teadvustada, et organismis on midagi korrast ära. Külmetus tuletab meelde, et on aeg midagi ette võtta ja muuta elukorraldust. Kui tekivad külmavärinad ja peavalu, ei tohiks kohe haarata tablettide järele. Ei tohi võtta kohe alguses võimalust võidelda haigusega ise, sest tabletid nõrgestavad organismi.
Külmatunde vastu tuleb kohe astuda kuumaga, mitte lastes külmal võimust võtta. Tähtis on soojatunde saavutamine. Hea, kui saab kütta sauna soojaks või hüpata kuuma ürdivanni. Kui seda võimalust pole, piisab ka põleva kamina või ahju ääres kuumas jalavannis istumisest.
Hea, kui on käepärast kuuse- või männiekstrakt, mida lisada sorts vette. Veel parem on teha põldosjaga jalavanni ja juua samal ajal ka põldosja kuuma teed meega. Loomulikult võib teha sinepivanni ja turjale asetada sinepi(pipra)plaastrid, mis ammust ajast kõigile teada. Ei ole vaja oodata, kuni haigussümptomid välja löövad, keha kuumutamine on organismile kiireks abiks võitluses haigusega.
Peame meeles, et palavikku pole mõtet kohe alla võtma hakata tablettidega. Palavik vabastab meid jääkainetest ja püüab taastada organismi normaalse seisundi. Palavik on haiguse väljaravija ja koheselt tablettidega pidurdada seda ei tohiks. Tuleb mõelda vaid oma organismi tugevdamisele, et tal jätkuks sisemisi jõude haigusega võitlemiseks ja siin on osa ka soojusregulatsioonil.
Kui palavik juba tõuseb, on hilja kuumaga võitlema hakata, sest siis on keha täis aktiivsust. Palavikuga tekkivat kuumust tuleks summutada jahedate kompressidega, määrides keha viina-vee seguga või õunaäädikaga. Palaviku ajal pole ka hea liiga kuumi jooke juua ega palju süüa.
Mida süüa, et mitte haigeks jääda
Ei maksa arvata, et pimeda ja sünge aja saabudes peaks hakkama sööma rasvaseid toiduaineid energiavajaduse rahuldamiseks. Praegusel ajal nõuab organism veelgi enam vitamiini- ja mineraalaineterikkaid toiduaineid. Kui suvel sõime aedvilju rohkem toorelt ja lubasime endale rohkem toite külmalt süüa, siis praegu on mõttekas tarvitada sooja toitu ja kuuma jooki. Külmade ilmadega ihkame ju rohkem sooja suppi ja praadi köögiviljahautistega ning kuuma jooki.
Hea, kui sügavkülmikusse on varutud vitamiinirikast kraami, oleks sel puhul ju puhas toidukraam omast käest võtta. Profülaktika mõttes, aga ka haigestumisel on eriti oluline palju juua ja parimad on muidugi omatehtud mahlad ilma säilitusaineteta. Joomiseks sobivad ka ravimtaimedest tehtud teed. Juua on vaja just neerude töö stimuleerimiseks ja parimad on just hapud mahlad, ka ravimteele (olgu see kummelist, kõrvenõgesest, põldosjast, piparmündist või muust) oleks vaja lisada haput mahla. Ärme unusta ka mett joogile lisamast.
Ka talvel peame jääma normaalse segatoidu juurde nii, et umbes 70% oleks taimseid ja 30% loomseid saadusi. Ei pea tormama poest kõiki eksootilisi puuvilju ostma, kui endal olemas puhas kaup külmikus või keldris. Piisab isegi oma õuntest, kõrvitsast, peetidest, porgandist, kapsast jm selle sarnasest.
Kui sügavkülmas on astelpajumarjad, mustsõstrad, vaarikad või maasikad — siis olgu need igapäevasel toidulaual. Pole vaja oodata haigeks jäämist, et alles siis neid tarvitada. Oluline on organismi tugevus, et mitte haigestuda.
Soovitusi haiguste ennetamiseks ja raviks
NB! Haigusi on vaja ennetada, anda organismile rohkem kui tavaliselt C-vitamiinirikkaid ja rohkesti mikroelemente sisaldavaid toiduaineid. Ei ole vaja suurendada söögikogust, vaid muuta korrapärased 4 söögikorda vitamiini- ja mine-raalaineterikkaks. Lisaks jalutuskäigud looduses, veeprotseduurid, hommikuvõimlemine ja üha leviv kepikõnd (tagab ka õige hingamise).
RETSEPTE KÜLMETUSHAIGUSTE RAVIKS
2 spl riivitud ingverijuurt, 1 kaneelikoorepulk, 1 tl tilliseemneid. Segu vala üle 3 kl veega, hauta tasasel tulel 10 min, kurna jahtunult ja joo meega kuumalt 3 kl päevas. Võid valmistada üksnes riivitud ingverijuurest ja lasta tõmmata umbes 20 min.
* * *
1 spl peenestatud vaarikalehti ja varsi, 1 tl pärnaõisi, 1 tl kasepungi, 1 tl kummeliõisikuid. Segu vala üle 1 l keeva veega, lase tõmmata soojas 20 min, kurna ja joo soojana päeva jooksul.
* * *
1 spl kibuvitsamarju vala üle 1 kl keeva veega, hoia termoses üle öö, kurna. Joo 0,5 kl koos 1 spl toore sidrunimahla ja meega.
* * *
2 peenestatud küüslaugu küünt ja 1 punase pipra kaun vala üle 1 kl viinaga, võta tinktuuri 20 tilka sooja veega kord või kaks päevas.
* * *
1 spl peenestatud taruvaiku vala üle 100 ml piiritusega, lase seista pimedas 10 päeva või koheseks tarvitamiseks soojenda vesivannil 1 tund. Võta selitatud lahusest 1 dessertlusikas 0,5 kl 60kraadisesse vette ja joo lonkshaaval 1 kord päevas.
* * *
1 peotäis peenestatud männi või kuusekasve vala üle 1 l keeva veega, lase tõmmata termoses 5 tundi või keeda 30 min aeglael tulel, kurna. Joo 3 kl päevas enne sööki soojalt meega.
* * *
1 tl saialille õisi; 1 tl naistepuna-, 1 tl pune-, 1 tl piparmündiürti. 1 spl segu vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata 20 min, kurna, joo 1 kl õhul enne magamaminekut.
* * *
1 kl röstimata kaerahelbeid vala üle 1 l toasooja veega, lase seista u 5 tundi, sega aeg-ajalt. Kurna marliga kaetud sõelal, pigista marli abil kogu vedelik välja. Tekkinud “piim” joo soojana koos meega, soovitavalt 0,5 kl korraga 3 korda päevas enne sööki.
* * *
1 spl peenestatud põdrasammalt, 1 tl peenestatud sookailu, 1 spl aed- või nõmmliivateed, 1 spl peenestatud paiselehte. 1 spl segu vala üle 1 kl keeva veega, lase seista termoses 5 tundi, kurna ja joo 3 kl päevas meega soojalt söögi vaheaegadel (sobilik köha korral).
NB! Kui pole kõiki komponente teesegu valmistamiseks, võid teesid juua ka üksikutest taimedest.