Kuus häbemekarvade kohta levivat müüti, mis ei pea tegelikult paika
MÜÜT: häbemekarvad kaitsevad sind suguhaiguste eest
Reaalsus: tegelikkus on hoopis vastupidine. Häbemekarvad aitavad tegelikult hoopis bakteritel levida. "Pole küsimustki, et karvavabana on see piirkond puhtam," väidab ka günekoloog Wendy Askew. Kuigi teadlased ei ole lähemalt häbemekarvades vohavaid pisikuid uurinud, näitavad uuringud ohumärke meeste habemetes olevate bakterite kohta.
Paraku aga eeldavad paljud naised, et häbemekarvad kaitsevad neid suguhaiguste eest, mis levivad nahaga kokkupuutel. "Häbemekarvad pole piisavad, et suguhaiguste eest kaitset pakkuda," väidab ka dermatoloog Sejal Shah. Viirused võivad hoopis jõudu koguda. Hiinas läbi viidud uuring leidis, et meeste häbemekarvades peitunud HPV viirus võib levida ka nende naissoost partneritele.
MÜÜT: häbemekarvad muudavad seksi halvemaks
Reaalsus: see oleneb naisest. Paljud inimesed arvavad ka, et häbemekarvad muudavad hoopis vahekorra mugavamaks töötades nagu padi teie vahel ja hoides ära liigse hõõrdumise. Mõned naised aga hoopis naudivad intensiivset tunnet, mida saab luua ainult karvavabalt. "Teoorias on otsene stimulatsioon suurem, kui teie vahel pole midagi," väidab Askew. "See oleneb, kui palju naised seda tunda soovivad ja orgasmi saamiseks vajavad.
MÜÜT: häbemekarvade värvitoon on sama nagu su juuksetoon
Reaalsus: tegelikult on hoopis nii, et täpsemalt annab häbemekarvade tooni ennustada kulmude järgi.
MÜÜT: tihe põõsas ei meeldi ühelegi mehele
Reaalsus: no olgem korrektsed, see oleneb ikka sinu partnerist. Tegelikult peaks see hoopis kütkestav olema, sest häbemekarvades peitub rohkesti ainet nimega feromoon ning inimesed, kes on lõhnade suhtes ekstra tundlikud, võivad selle poole tõmbuda.
MÜÜT: häbemekarvad kasvavad igavesti
Reaalsus: ega ikka kasva küll, kui need saavutavad teatud pikkuse. "Häbemekarvad ei kasva enam ja jäävad teatud pikkuse juurde ning kui need vananevad, siis nad kukuvad lihtsalt ära ning uued kasvavad asemele," teab Askew. Pikkus, milleni häbemekarvad kasvavad, oleneb inimesest, aga tavaliselt on see ca 1,2 sentimeetrist 5 sentimeetrini. Aastatega muutuvad karvad hoopis õhemaks. "Märkame seda tavaliselt siis, kui naine läbib menopausi," väidab Askew. Enamik naisi ei kaota siis mitte ainult häbemekarvu (võimalik, et nad on lõpuks sealt alt täitsa kiilad), aga karvkate muutub ka hõredamaks ja peenemaks.
MÜÜT: kui sul on tundlik nahk, ei tohiks sa end sealt raseerida
Reaalsus: "Kui raseerid end sealt agressiivselt ja hästi naha lähedalt ega kasuta ka mõnda raseerimiskreemi, võib juhtuda, et lõikad nahka sisse," hoiatab Askew. "Siis võivad seal all elavad bakterid naha alla pääseda ning põhjustada kühmukesi või põletikke." Kui sinu eesmärgiks on olla täiesti sile, võta appi raseerimiskreem või eelista vahatamist või laserepilatsiooni.
Allikas: Prevention
