Laserid on muutunud populaarseteks karvade eemaldamise vahenditeks. Nende toimemehhanism põhineb kiirtel, mis kasutavad elektromagnetilise spektrumi lainepikkusi nii punases kui infrapunases piirkonnas. Sellise fotoepilatsiooni ehk
selektiivse fototermolüüsi
korral on sihikuks karvafolliikli sees asuv pigment melaniin, tulemuseks termaalne ehk soojuskahjustus nii karvafolliiklile kui karvale ning minimaalne kahjustus ümbritsevale koele. Laserepilatsioon toimib üldjuhul vaid pigmenteeritud, mitte aga hallidele, blondidele või punastele karvadele. Laseriga püütakse hävitada iga karva kasvutsentrit, misjärel üksikud karvad saavad välja langeda raviseansside vahepeal ja loodetavasti mitte tagasi kasvada. Seansse korratakse keskmiselt 6 nädala järel; vahepeal võib ajada karvu ziletiga. Võib teostada ka karvade eemaldamist vahameetodil 1 nädal peale laserravi ja korrata uuesti 6 nädala pärast, kui on ilmnenud oluline karvakasv. Vahatamist ei tohiks teha 4 nädala jooksul enne laserprotseduuri.

Kõrvaltoimetena võivad esineda valu, punetus, turse, hüpopigmentatsioon (alapigmenteeritus), hüperpigmentatsioon (ülepigmenteeritus), villid, koorikud, erosioonid, karvanääpsupõletik. Mitmetes läbi viidud uuringutes ei ole tekinud infektsioone, armistumist või pikaaegseid tüsistusi. Üldiselt on kõrvaltoimed minimaalsed ja mööduvad. Enne laserravi alustamist soovitatakse läbi teha testprotseduur väikesel nahaalal, et kontrollida naha reaktsiooni laserenergiale. Kui nahk on muutusteta 1 nädala pärast, võib alustada täisravi. Laserit ei kasutata päevitunud nahal.

Efektiivsus. 1999.aasta veebruarikuu Ameerika Dermatoloogia Assotsiatsiooni Ajakirjas kirjutatakse, et ükski praegu kasutusel olevatest laseritest ei ole tõestanud karvade eemaldamist püsivalt. Victoria Laserite Assotsiatsiooni andmetel on keskmiseks efektiivsuseks leitud 50 - 60% karvade taaskasvu ja tiheduse vähenemist peale 3 raviseanssi, mis viidi läbi 6 nädala järel. Umbes 1,5 aastase jälgimise järgselt on efektiivsuseks saadud ka 60-80%. Aja jooksul võib juhtuda, et piisava püsiva effekti säilitamiseks on vajalik regulaarne säilitusravi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et laserravi on ohutu, kui arvestatakse naha tüüpi, anatoomilist lokalisatsiooni ja päevitunud nahka. Eestis on kasutusel aleksandriitlaser.