Tervislik toidulaud

Esmane soovitus on üle vaadata toitumine. Kooli- ja lasteaialapsed peaksid sööma kindlasti toeka hommikusöögi. Lõunasöögiks peaks olema soe toidukord, koolilaste puhul tuleks jälgida, et see ei koosneks esimestest kättejuhtuvatest toidupaladest nagu saiakesed või krõpsud. Toiduportsjonitest võiks kolmandik olla köögiviljad või salat.

Õues liikumine

Nii kooli- kui ka lasteaialastel on päevakavas ette nähtud nii kehalised tegevused kui ka värskes õhus viibimine. Lisaks võiks iga perekond veeta kasvõi mõne nädalavahetuse koos metsas jalutades või matkates ning jälgida, et lapsed saaksid piisavalt liikuda ka nädala sees.

Sügistalvisel hooajal tuleks jälgida, et lapsi välja saates oleks külma eest kaitstud nii lapse kael kui ka pea ning valida tuleb ilmastikule vastav riietus.

Punane päevakübar ja C-vitamiin

Haiguste perioodil aitab laste immuunsüsteemi tugevana hoida punane päevakübar, mida leidub apteegis nii tablettidena kui ka siirupina. Teiseks aitab organismi vastupanuvõimet suurendada C-vitamiin, mida samuti saab soetada apteegist. Puuviljades on seda suuremas koguses mandariinides, greibis ja apelsinides, aga ka marjades- mustsõstardes, astelpajus ja kibuvitsas.

Päikesevitamiin D

Põhjamaise rahvana teame, et meie sügis-talvisel perioodil pole piisavalt päikesevalgust, millest meie keha saaks D-vitamiini. Lapsed aga vajavad D-vitamiini luude kasvamiseks ja tugevdamiseks ning väsimusega võitlemiseks. Toidus leidub D-vitamiini kalas, maksas, munades, kuid organism ei pruugi sellest piisavalt omandada ja seetõttu tuleks seda juurde võtta toidulisandina. Kuna soovituslik kogus sõltub lapse vanusest, siis on mõistlik doseerimist üle küsida apteegist.

Kompleksvitamiinid

Vitamiinide ja mineraalide vajadus tuleks põhjalikult üle vaadata, kui lapse toitumine on ühekülgne või on ees ootamas keerulisem ja kurnavam periood. Sel juhul võiks valida kompleksvitamiine ning veenduda, et selles oleks esindatud näiteks oomega-3-rasvhapped ja ka vajalikud mineraalid.

Puhtad käed

Käsi tuleks pesta mitte ainult enne söömist, vaid haiguseperioodil terve päeva vältel, kuna laps puutub kokku paljude erinevate inimeste ning potentsiaalselt nakatunud pindadega. Käsi peab pesema regulaarselt ja korralikult seebiga.

Mõnus ja küllaldane uni

Lõpetuseks, aga mitte vähemtähtsa soovitusena tuleb lapsele tagada piisav ja mõnus uni. See on ülioluline organismi vastupanuks stressile ja haigustele. Unevajadus sõltub lapse vanusest ning päeva koormusest. 7-13 aasta vanused lapsed peaksid magama öösel 9-11 tundi ning teismelised 8-10 tundi.