Laste vaktsineerimine

 (14)
Arsti juures, süst
Corbis/Scanpix

Jättes kõrvale vaidluse selle üle, kas vaktsineerimine on üldse vajalik või mitte, tuleb tunnistada, et see süstimine on ebameeldiv nii lapsele kui emale.

Pärast kaitsepookimist võib laps haigeks jääda

Mida teha? Seda ei juhtu, kui määratud päeval on laps terve. Just sellepärast kontrollibki arst enne vaktsineerimist lapse üle. Kui väikesel patsiendil lõikuvad hambad, on alanud nohu, tõusnud palavik või kapriisitseb ta näiteks muutliku ilma tõttu, tasub vaktsineerimine 2-3 nädalaks edasi lükata. Vastasel korral saab sellest raske katsumus lapse immuunsüsteemile, mis peab üheaegselt kaitsma teda haiguse eest (isegi kui see on lihtsalt nohu) ning vastama ka vaktsineerimisele spetsiifiliste antikehade väljatöötamisega. Ei tasu muretseda, kui mõnel loetletud põhjusel ei saa kaitsepookimiste kalendrist kinni pidada, selle tõttu ei juhtu midagi.

Muide, kaitsepookimine läkaköha, difteeria, teetanuse ja lastehalvatuse vastu vajab veelgi tõsisemat ettevalmistust. Esimese vaktsineerimise eel tuleb anda lapse vere- ja uriinianalüüs, välja selgitamaks, et ta organismis ei ole varjatud terviserikkeid, näiteks rauapuudust. Kui selgub, et mingid muutused on siiski olemas, kaotab vaktsineerimine oma mõtte, sest lapse organism ei pruugi sellele vastuseks antikehi tootma hakata.

Tal on ju valus!

Mida teha? Pole tarvis muretseda.

1. Tänu peenikestele ja teravatele nõeltele pole protseduur sugugi nii väga valus. Kui siia lisandub veel medõe või arsti kogemus ja rahuliku ning kindlameelse ema juuresolek, unustab laps juba minuti pärast valu, vahel aga ei jõua ta arugi saada, kui tegu juba tehtud on.

2. Et lapsi mitte liigselt häirida paljude süstimistega, on mõned vaktsiinid tootjate poolt ühendatud. Nii saavad kolmekuused lapsed üheainsa süsti läkaköha, difteeria ja teetanuse vastu. Esimesel sünnipäeval seisab lapsel ees veel üks kombineeritud vaktsiin — mumpsi (epideemilise parotiidi), leetrite ja punetiste vastu.

3. Mitte kõik vaktsiinid ei satu lapse organismi süstla abil. Tuletage meelde — lastehalvatuse vastu tilgutatakse preparaat lapsele suhu.

Äkki laps reageerib kaitsepookimisele valulikult?

Mida teha? Pärast protseduuri võivad lapsel tõepoolest isu ja uni häiritud olla. Kahjuks tuleb ette ka teisi variante — mõnedel lastel tõuseb palavik või läheb kõht korrast ära või tekib süstekohale valulik punane laik ja see võib paiste minna. Nagu juba öeldud, vaatab arst lapse eelnevalt läbi.

Tema ülesanne on kindlaks teha, kas laps on kaitsesüstiks valmis , kas tal pole mingeid probleeme, mis võiksid esile kutsuda valuliku reaktsiooni vaktsiinile. Näiteks, kui lapsel on kalduvus allergiale, tuleb 1-2 päeva enne vaktsineerimist võtta ravimeid, mis aitavad ennetada tema organismi võimalikku valulist reaktsiooni.

IMMUNISEERIMISKAVA

Lapse vanus Vaktsiini nimetus
12 tundi ……….. HepB
3–5 päeva ……….. BCG
1 kuu ……….. HepB
3 kuud ……….. DTP + OPV
4,5 kuud ………..DTP + OPV
6 kuud ………..DTP + OPV + HepB
1 aasta ………..MMR
2 aastat ………..DTP + OPV
7 aastat ……….. dT + OPV
12 aastat ……….. dT
13 aastat ……….. MMR
17 aastat ……….. dT

Tähiste seletus:

Hep B — B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG — tuberkuloosivaktsiin
DTP — difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavaktsiin
dT — difteeria- ja teetanusevaktsiin
OPV — poliomüeliidi elusvaktsiin
MMR — leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin

(allikas: Riigi Teataja: Immuniseerimiskava)