Ligi 30% HIV-positiivsetest Eestis ei tea oma nakatumisest

Elus juhtuvad halvad asjad ka heade inimestega. Ilma mingi põhjuseta. Roolijoodik jätab ema lapseta, pääsedes ise vaid mõne kriimuga. Noor sportlane haigestub kopsuvähki, samas kui ahelsuitsetaja elab pika terve elu. Haigusi ja õnnetusi saab küll ennetada, kuid mitte iialgi täielikult vältida. Ainus, mis meil üle jääb, on võidelda vastu kõigele halvale, mis elu meile toob.

Üks neist halbadest asjadest Eestis on HIV. Viirus, mis oma ohvreid ei vali. Näiteks viimaste andmete kohaselt on suurim nakatumisprotsent 35-50 aastaste naiste ja meeste seas, kellel on keskmine või kõrgem sissetulek. Mitte hooletud teismelised, asotsiaalid või narkomaanid. Vaid grupp inimesi, kes pigem näeksid end väljaspool ohtu. HIV-i võimalikkuse alahindamine on aga hoopis suurendanud haigestumise riski drastiliselt.

HIV-i haigestuda on lihtne, seda tuvastada mitte

HI-viirusesse nakatumine toimub vere, sperma või muude kehavedelike kokkupuutel. Nakkuse võimalikud sümptomid on palavik, öine higistamine, kõriturse ja lihaskrambid. Kuid samas võib HIV-il olla kuni 10-aastane peiteaeg, kus sümptomeid ei ilmne. Seega võib ka väga ammune vahekord olla saanud nakkuseallikaks, ilma et inimene sellest siiani teaks. Testimine on ainus viis, saamaks õigeaegset ravi, et HIV ei areneks surmavaks immuunsüsteemi nõrgestavaks haiguseks nimega AIDS.

Nakatunud on kõikjal meie ümber

Eesti statistika on jahmatav. Iga 143. inimene Eestis on HIV-positiivne ning ligi kolmandik ei tea oma nakatumisest. Ehk kui sa külastad 5000 inimesega kontserti, siis umbes 35 neist on nakatunud. Kui sul on 400 Facebooki sõpra, siis vähemalt kaks neist on potentsiaalsed viirusekandjad. Mitte ükski neist inimestest pole väliste tunnuste või elukommete järgi äratuntav. Mitte keegi neist ei väärinud nakatumist. Kes tegi minevikus vea, kes hoopis usaldas valet inimest. Haigestumine pole patt - patt on see, kui sa ei lähe testima.

Kuidas saaksin end anonüümselt testida?

Eestis on tehtud testimine väga kiireks ja anonüümseks. Sa saad teha kliinikus tasuta kiirtesti või tellida omale test koju. Viimane variant on tunduvalt mugavam, kuid kliinikus oskavad nõustajad sind rahustada ka halbade uudiste korral. Kui anonüümsus pole sinu jaoks oluline, võid HIV-testi paluda ka oma perearstilt. Tulemuste teadasaamine on sel puhul vaid aeganõudvam. Aga ükskõik, mis variandi kasuks sa otsustad, ei jää sa oma murega üksi.

Sul on palju kaotada – testi

Elus juhtuvad halvad asjad ka heade inimestega. Ilma mingi põhjuseta. Kuid HIV-i puhul on hea uudis see, et sellest viirusest on kerge väljuda võitjana. Selleks pead sa vaid end testima. Ära lase HIV-il hävitada oma elu lihtsalt seetõttu, et sa ei teadnud. Ravi on sinu käeulatuses. Tee test, et elada pikka õnnelikku elu, olenemata diagnoosist. Tee test, et mitte nakatada sulle kalleid inimesi. Tee test, et HIV-epideemia Eestimaal lõppeks.