Et liigne istumine tekitab tervisevaevusi, pandi tähele juba 300 aastat tagasi, kui töötervishoiu teaduse isaks kutsutud Bernardino Ramazzini tõdes, et kirjutajate tervisehädad tulenevad kolmest asjaolust: korduvast käeliigutusest, murest võimalike vigade pärast ja peamisest põhjusest - paigalistumisest. Tema soovitus oli, et toolist tuleb võimalikult sageli ära käia.

Praegu veedavad inimesed istuvas asendis suurema osa päevast ning kontoritöötajad lausa poole ööpäevast. Kui ürginimesel polnud tooli ollagi ja ta kõndis iga päev maha 20-40 kilomeetrit ning veel paarkümmend aastat tagasi nõudis näiteks selline lihtne tegevus nagu sõbrale helistamine esmalt telefoniputka juurde kõndimist, siis tänapäeva kontoriinimene liigub alla kilomeetri päevas: koduuksest autosse (istuma), autost töölaua taha (istuma) ja õhtul koju teleri ette (istuma).

Füsiaater Ragnar Viir on aastaid uurinud ja ravinud inimesi, keda istumine on haigeks teinud. Ta loetleb hulga tõbesid, mida seostatakse just väheliikuva eluviisi ja liigse istumisega: südame- ja veresoonkonnahaigused, trombemboolia, ainevahetushaigused nagu teise tüübi diabeet, kasvajad (näiteks jämesoolevähk), rääkimata kõhukinnisusest ja isegi depressioonist. Istumine ja kurvameelsus - kas tõesti on siin seos? Doktor Viir toob näiteks astronaudid, kel põrand ja seega ka rütmiliste hoopide jada jalatalla all puudub. Kõndides aga just seda saame, sest liikumine on sünkroonis meie hingamise ja südamerütmiga ning saadab ajukoorenigi mehaanilist võnkumist, mida me aistime kui heaolutunnet. "Mängus pole vaid endorfiinid, vaid ka puhas mehaanika," ütleb ta. "On ju nii, et metsas kõndides tulevad head mõtted pähe ja tuju läheb paremaks."

Trombide kohta sõnab Viir, et need kimbutavad tihtipeale inimesi, kes peavad pikki tunde lennukis istuma. Ka arvutimänge mängides võib end ohtu seada. On teada juhus, kui 24aastane korealane end sõna otseses mõttes surnuks istus. Arvutimängude fännina unustas ta end istuma 80 tunniks ja kui siis püsti tõusis, tabas teda äkksurm: säärde oli tekkinud tromb, mis liikus edasi kopsu, tekitades trombemboolia. Sellest raporteerinud patoloog väljendas muret, et pöörame küll tähelepanu arvuti ja IT-süsteemide tervisele, aga mitte piisavalt inimestele arvutite taga.

Istuv eluviis ja vähene liikumine võivad tekitada:

  • ainevahetushäireid

  • depressiooni

  • diabeeti

  • käärsoolevähki

  • neerukive

  • osteoporoosi

  • selja- ja kaelavalusid

  • südame- ja veresoonkonnahaigusi

  • süvaveenitromboosi

  • vererõhuprobleeme

  • ülekaalulisust ja rasvumist

Loe edasi ajakirja Mari oktoobrinumbrist.