Kaks tervisemudelit on kõrvuti eksisteerinud kõigest mõni sajand. Alates 1900datest hakkas läänemaailmas domineerima meditsiiniline ehk diagnoosist lähtuv mudel. Sajanditevanust kogemustepagasit kannab endas loodusepõhine, sageli ka alternatiivseks kutsutud, tervisemudel.

Ning kuigi tervishoidu enne 1900daid aastaid kajastatakse peamiselt kui kaanide ja aadrilaskmise ajastut, on tõde see, et erinevates maailma paikades õpiti inimkeha väga hästi tundma, kasutama kehaenergeetikat ning rakendama taimi kehaliste/mentaalsete hädade leevendamiseks. Need teadmised ammutati ajaloo vältel katse-eksituse meetodil, mitte laborites, mistõttu lääne kultuur peab neid teadmisi ebateaduslikuks.

On see aga nii? Juba tunnistatake, et igal inimsel on oma energiaväli, erinevad elundid genreerivad erinevaid signaale. Müstika? Enam mitte, sest ka aparaadid on selle paika pannud. Avastatakse taimede raviomadusi - seda kõike on kasutunud ka küla "teadjanaised", alguse pannud homeopaatiale.

Miks ei võiks neil kahel mudelil lasta rahulikult ning ametlikult tunnustatutena kõrvuti eksteerida ja jätta inimesele vaba valik otsustamaks – millist meetodit ta kasutab? Nii meedikute kui alternatiivterapeutide seas leidub väga häid ja ajaga kaasas käivaid kui ka kivistunud mõtteviisi esindajaid. Kuid arsti poole pöördudes on meil mingigi valikuvabadus (lihtsalt paremate tulemustega arsti juurde on raskem löögile pääseda) ja ka haigekassa toetus, siis alternatiivsetesse teraapiatesse suhtutakse justkui põrandaalusesse ärisse. Pole teine otseselt keelatud, aga ka mitte tervishoiu osa. Info tegijate ja nende tulemuste kohta levib suust suhu, selle asemel, et ühisest, kontollitud andmebaasist sellel alal tegutsejate ja teraapiate kohta taustainfot saada.

Milles on nende kahe süsteemi erinevused? Siinkohal kahe mudeli võrdlev kokkuvõte…

Mis kutsub haigusi esile?

Looduslik tervisemudel Meditsiiniline tervisemudel
Me ise kutsume haiguse esile. See, kuidas me reageerime elu väljakutsetele, millise elustiili valime ja millised on meie kokkupuuted keskkonnas olevate toksiinidega, viib haiguste tekkimiseni. Haigused lihtsalt juhtuvad meiega . Põhjuste uurimisel domineerivad geneetika ja mikroobid.

Millisena nähakse keha?

Looduslik tervisemudel Meditsiiniline tervisemudel
Inimese tervist mõjutavad KÕIK aspektid – füüsilised, emotsionaalsed, vaimsed, hingelised. KEHA ON TERVIK. Näiteks: kui ühes kehaosas hakkab vohama vähk, siis peegeldab see kogu keha haaravat probleemi. KEHA KÄSITELTAKSE OSADENA. Iga spetsialisti raviala on piiratud konkreetse kehaosa või süsteemiga – südamekirurg, silmaarst, onkoloog jne. Näiteks: kui ühes kehaosas tekib vähk ja seda ravitakse, siis ei nähta selles probleemi kogu keha jaoks. Täheldatakse kõrvalnähte ravimitele/ravimimeetoditele.

Kuidas tervist taastada?

Looduslik tervisemudel Meditsiiniline tervisemudel
Eesmärk on ÕPPIDA OMA KEHA TUNNETAMA ja tervist looma enne kui häirivad nähud haiguseks kulmineeruvad. Haiguse sümptomite ilmnedes on oluline rõhk puhastusel. Kehal on võime ise ennast parandada, kuid talle tuleb see võimalus luua ning anda vajalikud vahendid. Diagnoose ei panda.

See, mis aitab üht inimest, ei pruugi aidata teist. Samas on kõik teraapiad hoolaud tervise parandamiseks.

Eesmärk on DIAGNOOSIDA HAIGUS võimalikult varakult. Haiguse diagnoosimiseks kasutatakse sümptomeid ja teste. Rõhuasetus on ravimitel, kirurgilisel lõikusel ja kiiritusel. Kui sümptomid on maas, siis inimene loetakse sellest haigusest tervenenuks.

Ühel inimesel tulemusi andev teraapia peab andma sama efekti ka teistel.

Millist tüüpi uuring on aktsepteeritud?

Looduslik tervisemudel Meditsiiniline tervisemudel
Tervise loomine on meist igaühe personaalne teekond.Erinevate meetodite efektiivsuse üle otsustame enda kogemustele, intuitsioonile, lisanduvatele teadmistele tuginedes, teiste kogemusi arvestades.Kõik, mis me ise endaga teeme, loob või hävitab tervist. Ei ole olemas ühte – ülimat teraapiat. Teraapiad on määratud toimima koos kehaga. Inimesed on erinevad –neil on võimalus valida nende põhimõtetega sobivaim. Turvalisuse tagavad ajaloolised või empiirilised tõendid. Ainsaks tunnustatud uurimismeetodiks on ametlikud topelt uuringud, mis peavad tõestama efektiivsuse ja tagama turvalisuse.

Efektiivsust on vaja tõestada, kuna teraapia peab mõjuma konkreetsele haigusele.

Turvalisuse tasemed tuleb välja töötada, kuna kasutatavad ravivahendid on sageli kehale toksilised ning võivad seda kahjustada.

Uuringute abil tehakse kindlaks ka kõrvalmõjud

Kes on terapeut ja milline on tema roll protsessis?

Looduslik tervisemudel Meditsiiniline tervisemudel
Ravitsejad omandavad hariduse või koolituse looduslike meetodite osas. Tavaliselt vähemalt kahes erinevas. Lisaks veel meditsiinilise algharidus.

Ravitseja rolli enda jaoks määrab ära patsient – ravitseja võib olla autoriteet, konsultant või vahendaja.

Arstid peavad olema meditsiinilise haridusega. Arst on tervise taastamise alal autoriteet. Hinnangute andmisel seisunditele muutuvad autoriteetseks kindlale kehaosale või haigusele spetsialiseerunud arstid.

Milline on isiku enda roll tervenemise protsessis?

Looduslik tervisemudel Meditsiiniline tervisemudel
Mõista ENDA rolli tervise või haiguse loomisel. Otsides ja proovides sõeluda välja tema organismile toimivaid/sobivaid teraapiaid. Üksikisikud peavad järgima arsti nõuandeid.

Mis on tervis?

Looduslik tervisemudel Meditsiiniline tervisemudel
Tervis on omada piisavalt energiat – füüsiliselt, emotsionaalselt, vaimselt ja hingeliselt.

Tervis – see on pikaajaline protsess ja pühendumine.

Tervis on sümptomite ja/või diagnostiliste tõendite puudumine.

Mõlemad mudelid aitavad inimesi ning neil on ka potentsiaal teha kahju. Traumade korral on võimalikult kiire meditsiiniline vahelesekkumine sageli ainuke võimalus inimese elu päästa, kuid kas sama meetodit peab rakendama ka krooniliste hädade korral? Teades, et igal manustataval ravimil on oma kõrvalmõjud? Kas poleks õigem jätta patisendi valida – kas ta eelistab ravimit edasi manustada või otsib abi keha puhastusteraapiatest ja sellega toetab/taastab häirunud funktsioone?

Kuid kui emma-kumma mudeli esindajaid ei tunnustata nende saavutuste ega rakendatud meetmete pärast, kas siis ei kannata mitte MEIE tervis? Ainet mõtlemiseks peaks jätkuma nii neil, kes otsuselangetamiste juures kui ka meil kõigil. Tervis on ju igaühe kalleim vara.