Lõpeta kohe: mis tegelikult juhtub, kui sa kellegi teise hambaharja kasutad?
On päris jube, mis tegelikult sellise hooletuse või mõnel juhul isegi teadliku käitumise tõttu juhtuda võib. Hambaharjadel on esindatud kõik sellised koledad tegelased nagu stafülokokk, kolibakter, pseudomonas (bakter, mis muudab näiteks küüned rohekasmustaks). Võid saada ka vastiku igemehaiguse parodontiidi või herpese, mis su tuleviku huultel ilutsevate ohatistega kindlustab.
Aga see pole veel kõik! Kui sul juhtumisi on tundlikud igemed ja kipuvad hammaste pesemisel veritsema, nii et haigusetekitajad su verre pääsevad, võid viirusekandja hambaharjalt saada ka hepatiidi ja isegi HI-viiruse — viimase sel moel saamise tõenäosus on küll väga väike, aga siiski olemas.
See oli siis teooria. Praktikas vaevalt et juhtub, et sa võõra inimese hambaharjalt kohe kõik need asjad saad, aga see võimalus on piisavalt jube, et mitte enam mingi kahtlast päritolu hambaharjaga hambaid pesta. Kui sul juhtub tihti, et satud kuhugi, kus sul pole oma hambaharja, siis harjuta end hambaharja kaasas kandma, see ei võta ju käekotis eriti ruumi.
Kui aga oma kodus kogemata (sest meelega sa seda ehk enam ei tee, kui oled artikli lugemisega juba siiamaani jõudnud) lähedase hambaharja haarad, siis ei maksa paanikasse minna, nagunii te ju jagate oma viirusi ja baktereid mitmel erineval moel. Siiski aga tasub pärast sellist avastust kohe suu kange suuveega üle loputada, nii saab vähemalt osadest külalistest oma suus lahti. Nii ei saa sa vähemalt selliseid viirusi, mis põhjustavad grippi, köha ja nohu, mis on muidu väga elujõulised ja võivad hambaharjal vabalt mitu päeva elada ning suust suhu rännata, aga alkoholiga suuvesi hävitab nad.
