“Lugesin just Naistekast artiklit sellest, mida naistearstid soovitavad teha, et emakakaelavähist hoiduda. Et tuleb ikka regulaarselt oma tervist kontrollida ja sõeluuringus osaleda jne. Tore on, aga mina käisin just naistearsti juures, et PAP-testi teha, kuna mul esineb aeg-ajalt veritsust tupest, eriti pärast suguühet. Mul on ka suguvõsas palju vähkkasvajat esinenud. Aga arst keeldus mulle testi tegemast, kuna see oli mul umbes aasta tagasi tehtud ja korras ning nii tihti polevat seda mingit tarvidust teha. Nüüd loen ka samast artiklist, et PAP-testi soovitatakse teha 2-3 aasta tagant, aga samas käia regulaarselt igal aastal kontrollis. Aru ma ei saa, kuidas regulaarne kontroll mind aitab, kui emakakaela seisundit näitab ainult PAP-test. Pealegi alles mõni aeg tagasi rääkisid arstid, et PAP-testi tuleb teha igal aastal.

Minu lähedasel noorel sugulasel oli emakakaelavähk, hiljuti opereeriti tal välja emakas ja munasarjad ning ta on käinud nii keemia- kui kiiritusravis. Ta on elus ja tunnistatud terveks, aga lapsi ta ei saa enam kunagi. Temal oligi täpselt aasta viimasest PAP-testist möödas, kui tal emakaelavähk avastati. Minu lähedasel sõbrannal avastati hiljuti vähieelne seisund — õnneks õigel ajal — ja opereeriti samuti. Eestis avastatakse aastas neli korda rohkem uusi haigusjuhte kui mujal Euroopas ning õigeaegse avastamise puhul on see haigus täiesti ravitav, nii et ma soovikski teada, miks selle avastamise peale kulutatavate ressursside pealt kokku hoitakse.”

Selgitab Haigekassa tervishoiuspetsialist Made Bambus:

Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis levib puutekontakti kaudu, kõige sagedamini seksuaalsel teel. Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, võivad emakakaela rakkude kasvus tekkida muutused, sealt edasi vähieelsed seisundid ja emakakaelavähk. See protsess on tavaliselt üsna pikk ja võib kesta isegi 10-25 aastat. Rakumuutusi saab avastada tsütoloogilise (diagnoosimine rakkude järgi) uuringuga, mida tuntakse PAP-uuringu nime all ja mis on üle maailma tunnustatud emakakaela rakumuutuste varase avastamise meetod.

Kuna viirusest tingitud rakumuutuste kujunemine on reeglina pikk protsess, siis ei ole otstarbekas ega vajalik terveid naisi uurida igal aastal. Enamikes riikides, kus naisi testitakse PAP-uuringuga (tsütoloogiline uuring ehk uuring rakkude järgi) on soovitatav uuringute intervall 2-3 aastat, nii ka Eestis. Naise tervise seisukohalt on kõige olulisem testimise regulaarsus, vaid siis on viidud miinimumini olukord, kus naine jõuab arsti juurde juba kaugele arenenud haigusega.