Magus elu ilma suhkruta: põhjalik ülevaade alternatiivsetest magustajatest

 (4)
Magus elu ilma suhkruta: põhjalik ülevaade alternatiivsetest magustajatest
Pannkoogid vahtrasiirupigaFreeImages/Alicia Solario

Suhkru ja suhkru asendamise teema on pidevalt aktuaalne ning arvamusi selles osas on mitmesuguseid. Bioblogi annab põhjaliku ülevaate alternatiivsetest looduslikest magustajatest, sealhulgas ka diabeetikutele sobivatest vähem tuntud magusainetest.

AGAAVISIIRUP

Agaavisiirup pärineb Mehhikost, seda saadakse Agave Tequilana kaktusest, mis kasvab Mehhiko vulkaanilistel aladel. Ta magustab 25% rohkem kui suhkur. Agaavisiirup on madala glükeemilise indeksiga: 28 ( sahharoos ehk suhkur 70) ning sisaldab veidi vähem kaloreid kui suhkur (100g kohta ca 304 kalorit, suhkur 392).

Agaavisiirup on toimelt sarnane mee ja vahtrasiirupiga, sisaldades rohkelt fruktoosi. Seetõttu ei soovitata agaavisiirupit diabeetikutele. Samas on ta gluteenivaba ja vegan, olles seega sobilik tsöliaakiahaigetele ja taimetoitlastele. Agaavisiirupi saamiseks filtreeritakse agaavimahl ja soojendatakse seda aeglaselt madalal temperatuuril. Saadud vedelik kontsentreeritakse siirupitaoliseks. Kuna suurtööstuses võidakse agaavimahla töötlemisel kasutada geneetiliselt muundatud ensüüme ning selgitavaid aineid, siis soovitame kindlasti valida bio-sertifikaadiga agaavisiirupi.

RIISISIIRUP

Seotud lood:

Riisisiirupit valmistatakse riisitärklisest. Siirupi saamiseks kasutatakse kuivatatud odraidanditest saadud ensüüme. Saadud vedelik filtreeritakse ja soojendatakse kuni see muutub siirupilaadseks. Riisisiirup on rikas samade ainete poolest mida sisaldavad riis ja odraidandid, ehk peamiselt B1, B2, B3 ja B6 vitamiine, mangaani, rauda, seleeni, magneesiumit, fosforit. Riisisiirup ei sisalda fruktoosi, seetõttu eelistatakse seda sageli teistele magustajatele. Sellegipoolest ei ole see sobilik magusaine diabeetikutele, sest riisisiirupi glükeemiline indeks on kõrge ( riisisiirupil 98, sahharoosil ehk suhkrul 65). Riisisiirup on suhkrust ka vähem magus, seetõttu peab sama efekti saamiseks seda kasutama rohkem kui suhkrut. Tänu vitamiinide ja mineraalide rikkusele on siirup ideaalne beebitoitude magustamiseks. Siiski on riisisiirupi ostmisel vaja olla tähelepanelik. Võimaluse korral võiks riisisiirup olla valmistatud Euroopas kasvatatud riisist, vastasel juhul aga tuleks tingimata valida bio-sertifikaadiga riisisiirup Nimelt on riisil omadus imada endasse raskemetalle, eriti arseeni. Riisi-istandused, mis asuvad piirkonnas kus põhjavesi on reostunud, on samuti saastunud raskemetallide ja arseeniga. Need ained jõuavad riisi kaudu ka meie toidulauale.

HIRSISIIRUP JA MAISISIIRUP

Valmistamisviis sarnaneb riisisiirupiga, samuti glükeemiline indeks ja magustamise aste. Hirsisiirup annab edasi hirsi kasulikke omadusi ja maisisiirup maisi omasid. Valides bio-sertifikaadiga siirupi, võite olla kindel, et kasutatud on puhast, mitte GMO toorainet.

VAHTRASIIRUP

Vahtrasiirup on kallis magustaja, mida valmistatakse Kanadas. Vahtrasiirupit saadakse vahtramahlast. Mahla saamiseks peab puu olema minimaalselt 80 aastat vana ja üks vaher annab aastas max 40 liitrit mahla. Saadud mahla kuumutatakse kuni vee aurustumiseni. Kontsentreeritud mahl ongi siirup. Vahtrasiirupil on erinevad kraadid, Fancy, hele A, tume A, B ja C. Fancy ja A kraadid on delikaatse ja kerge maitsega. B kraad on aromaatne ja täidlane. C kraad on väga tugeva iseloomuliku maitsega, seda kulub vähem kui teisi kraade, et anda toidule või küpsetisele iseloomulik maitse. Kõige kallim ja hinnatuim ongi C-kraadiga vahtrasiirup, see on ka eriti kontsentreeritud ja mineraalirikas. Näiteks A-kraad sisaldab 600ppm kaltsiumit/100g kohta, C-kraad aga üle 1000ppm/100g. Lisaks sisaldab vahtrasiirup B grupi vitamiine, koliini, betaiini, kaaliumit, kaltsiumit, tsinki, fosforit ja rauda, samuti seleeni.

Vahtrasiirup on hinnatud suhkruasendaja, sest ta on värskendav, energiat andev, sisaldab rikkalikult antioksüdante (sama palju kui porgand). Võitleb rakkude vananemise vastu, tasakaalustab ja ergutab seedeaparaati. Aitab väljutada vedelikku, ergutab lümfivereringet, mõjudes isegi tselluliiti vähendavalt.

Vahtrasiirupi glükeemiline indeks jääb agaavisiirupi ja suhkru vahepeale (vahtrasiirup 58, agaavisiirup 28, suhkur 65). Selle eest on vahtrasiirupi glükeemiline koormus madalam kui suhkrul, agaavisiirupil ja meel (63). Seetõttu sobib vahtrasiirup ka diabeetikulele, kuid ainult väikeses koguses!

Organismi ergutamiseks, puhastamiseks ja kaalu alandamiseks võib 1 kuu jooksul asendada viiel päeval õhtuse toidukorra näiteks selliselt:

1) joogiks: poole sidruni mahl, klaas vett, 1 spl vahtrasiirupit, natuke kaneeli. Juua tühja kõhu peale.

2) pool tundi hiljem söögiks: püreestatud juurviljad, millele on lisatud 1 tl extra virgin oliiviõli.

SUHKRUPEEDI SIIRUP

Orgaaniline suhkrupeedi siirup sisaldab mineraalaineid nagu raud, kaalium, kaltsium, magneesium ja jood, B-vitamiine ja antioksüdante. Hea suhkru asendajana, maitsev leivale määrituna, pudru peal, magustoitudes. Asendamatu piparkookide tegemisel. Kergelt karamellise maitsega.

KOOKOSÕIE NEKTAR

Kookosõie nektarit saadakse kookospalmi õie nektarist. Ta sisaldab rohkelt kaaliumit, magneesiumit ja B grupi vitamiine. Kookosõie nektari glükeemiline indeks on 35 ringis, mistõttu on ta hea aseaine suhkrule. Maitselt delikaatne, meenutades mett.

DIABEETIKUTELE SOBIVAD MAGUSTAJAD

LUCUMA

Lucuma pärineb Peruust, seda valmistatakse samanimelise puuvilja kuivatatud viljalihast. Peruus on Lucuma nii armastatud, et 20 Peruu külakest kannavad nime Lucma ja 6 küla Lucuma. Lucuma kasvab kõrgel mäestikes, olles samas külmakartlik. See teeb lucuma kasvatamise keerukaks. Korjatud puuvili on esialgu nii kõva, et seda ei saa toiduks kasutada. Vilju hoitakse heina sees, kuni kõva kiht pehmeneb. Pulbri saamiseks lõigatakse viljad viiludeks ja kuivatatakse alla 45 kraadi juures. Seejärel jahvatatakse see pulbriks.

Lucuma pulber on naturaalne magustaja, väga madala glükeemilise indeksiga. Ta on suurepärase karamellise maitsega. Sisadab hulgaliselt niatsiini ( vitamiin B-3), vitamiine B1, B2 ja B5, beetakaroteeni, rauda, kaltsiumit, fosforit, kaaliumit. Lucuma on kiudaineterikas ja aitab korrastada seedimist. Lucuma pulbris olevad mineraalained ja vitamiinid aitavad tugevdada immuunsust.

Lucuma miinuseks on see, et suured magusa-armastajad peavad lisaks kasutama veel mingit magusainet. Tema magustav toime ei ole nii tugev kui teistel magustajatel. Selle eest sobib ta suurepäraselt diabeetikutele, kaalujälgijatele, sportlastele ja niisama organismi tugevdamiseks.
Eriti hästi sobib lucuma pulber jookide, jäätiste, kreemide ja kastmete magustamiseks. Viimasel ajal on avastatud ka lucuma hea mõju nahale. Uuringud väidavad, et lucuma pulber aitab haavadel paraneda, mõjub kudesid taastavalt ja silendavalt. Seetõttu võib lucuma pulbrit kasutada ka isetehtud ilumaskides.

JAKOONIJUUR

Jakoonijuur on pärit Lõuna-Ameerikast, Andide mäestikust. Jakoonil on mitmeid omadusi, mille tõttu tasuks just seda magustajat eelistada teistele madala glükeemilise koormusega magusainetele. Kõrge inuliinisisaldusega yacoon saab oma magususe fruktooligosahhariididest – prebiootikumidest, mis on toiduks „headele bakteritele“ ehk probiootikumidele Bifidobacterium ja Lactobacillus. Seetõttu toetab yacoon mao ja sooletrakti mikrofloorat ning võib aidata kõhukinnisuse korral. Lisaks aitavad fruktooligosahhariidid alandada halva kolesterooli ja triglütseriidide taset.

Jakoonijuur on heaks kaaliumi, kaltsiumi, fosfori, raua ning aminohapete allikaks. Lisaks sellele on jakoon abiks organismi vastupanuvõime suurendamisel, kuna sisaldab palju antioksüdante ning aitab vitamiinidel ja mineraalidel, nagu näiteks raud, magneesium ja kaltsium, paremini imenduda. Olles abiks kaltsiumi imendumisele, on yacoon positiivse mõjuga ka luustiku tervisele. Lisaks aitavad yacoonis sisalduvad ained sünteesida B-grupi vitamiine.

Jakoon on omapärane magustaja, kuna on väga madala kalorsusega. Fruktooligosahhariidid on olemuselt seedimatud suhkrud, mis läbivad seedetrakti imendumata. Seega saab jakoonist kätte küll maitse, ent mitte kaloreid. Lisaks on jakoon väga suure kiudainete sisaldusega, mis tekitab täiskõhutunde. Eelmainitud omaduste tõttu on jakoon populaarne nende seas, kes soovivad kaalu alandada. Dr. Ozi saates läbi viidud katse näitas, et 40 naisest, kes tarvitasid jakoonijuurt, kuid oma muid toitumis- ja trenniharjumusi ei muutunud, vähenes kaal kahekümne üheksal.

Jakoonijuure välimus meenutab kartulit, kuid maitse on õuna ja arbuusi vahepealne, lisaks kergelt mõrkjas ja suitsune. Oma kasvualal tarvitatakse jakooni peamiselt toorelt, kuid Eestis on see saadaval pulbrina või siirupina. Kõige rohkem sobib jakooni pulber müsli, putrude ja jookide magustamiseks, samuti kasutatakse seda toorbatoonides. Jakooni siirupit saab kasutada täpselt samamoodi nagu teisi vedelaid magustajaid, lisades seda teele, kohvile, smuutidele, salatikastmetele või küpsetistele.

Jakoon on küll kallis magustaja, kuid oma ainulaadsuse tõttu asendamatu. Kindlasti kingib jakoon uusi maitseelamusi ja võimaldab huvitavalt eksperimenteerida. Jakooni baasil magustajatel ei ole leitud mõju veresuhkru tasemele, seega sobib see suhkru asendamiseks kõigile, ka diabeetikutele. Ettevaatusega tuleks jakooni suhtuda ainult päevalilleseemnete allergia ja kroonilise kõhulahtisuse korral.

Glasuuritud pekaanipähklid

2 klaasi pekaanipähkleid
1 supilusikatäis oliiviõli
2 supilusikatäit jakoonijuure siirupit
pool teelusikatäit meresoola

Sega ained omavahel suures kausis, laota ühtlase kihina ahjuplaadile ja küpseta 15 minutit kuumusel 180 kraadi. Jahuta ja naudi!

STEVIA

Stevia taim on pärit Lõuna-Ameerikast ja temas sisaldub kuni kaksteist erinevat glükosiidi, mis annavad taimele tugeva magususe. Stevia on 300x magusam kui suhkur ja täiesti kaloritevaba. Stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, seega on ta täisväärtuslik vahend diabeetikute jaoks.

Euroopas anti roheline tuli steevia vabaks müügiks ja kasutamiseks alles 2011 aastal. Varem nimelt tekitas mitmeid vaidlusi ja kahtlusi asjaolu, et stevia sisaldab mitmeid glükosiide ehk steviosiide. Neid aineid on kahtlustatud toksilises ja kantserogeenses mõjus. Nüüdseks on teadlased tõestanud, et see taim ei kutsu esile pärilikke muudatusi, ei provotseeri onkoloogilisi haigestumisi ega mõjuta reproduktiivseid võimeid. Pärast aastatepikkusi uuringuid tunnistas Euroopa toiduohutusamet stevia ohutuks ja nüüd kasutatakse seda ka mitmete jookide ja küpsetiste magustamiseks. Erinevalt enamusest kunstlikest magustajatest, säilitab stevia oma omadused keetmisel ja küpsetamisel isegi 200°C juures.

Steviale ei lisata keemilisi lisandeid ning see on tema peamine eelis võrreldes kunstlike magustajatega. Stevia on meeldiva maitsega ja seda saab osta pulbri, vedeliku või suhkrulehtede kujul.

Paljud soovitavad siiski Stevia kasutamisel piiri pidada. Steviat ei soovitata kasutada alla 3aastastel lastel ning rasedatel.

KSÜLITOOL

Ksülitooli saadakse kasetohust. Ta magustab nagu suhkur, kuid annab 40% vähem kaloreid. Ta on väga madala glükeemilise indekisga (ksülitool 7, suhkur 68). Ksülitool on hambasõbralik, sest suus asuvad bakterid ei suuda seda “seedida”, lisaks pärsib ta suus esineva bakteri “Streptococcus mutans” vohamist. Ksülitooli peetakse sobivaks ka diabeetikutele. Ksülitooli tarbimisega ei tohi siiski liialdada. Liigne tarvitamine võib anda kõhtu lahtistava efekti (üle 50g). Orgaanilise toidu austajatele on miinuseks, et ksülitooli ei ole võimalik toota bio-versioonis. Tootmise juures kasutatakse rohkem või vähem lisa-aineid. Ksülitool ei ole ka “toortoit” sest selle tootmisel kerkib temperatuur üle 42 kraadi. Ksülitooli ei tohi anda koertele!

Huvitav magustaja retsept diabeetikutele

Toorsuhkru asendamiseks võta 1 tass ksülitooli ja 2 spl yacoon siirupit.
Loksuta kuni saad ühtlase pruuni massi.
Kasuta vastavalt vajadusele.

Allikas: Bioblogi