Maiusta mõnuga: 10 tervislikumat alternatiivi valgele suhkrule
Inimkeha on loodud töötama peamiselt süsivesikukütusel. Kindlasti ei tohiks ükski inimene süsivesikuid teadlikult vältida. Süsivesikud peaksid meie igapäevasest toiduenergiast andma 50-60% ning need on keha peamiseks energiaallikas, st ilma süsivesikuteta ei suudaks inimene funktsioneerida, kirjutab Loodusväe blogi.
Kunstsuhkrud tõstavad söögiisu ja kaalu
Samas on toidus leiduvad süsivesikud erinevad ning neil on meie organismi seisukohast vaadatuna oluline kvaliteedivahe.
Kirjutasime oma viimases blogipostituses, miks tasub kindlasti vältida kunstlikke magustajaid. Meeldetuletuseks: kunstsuhkrud ei sisalda küll kaloreid ja sellepärast loodetakse kunstmagustajate abil oma kehakaal kontrolli all hoida. Tegelikult on uuringud tõestanud, et neid tarbides söögiisu hoopis tõuseb.
Valges suhkrus ei ole alles midagi kasulikku
Väga paljude haiguste (näiteks diabeet, südamehaigused, vähk) ja ka enneaegse vananemise taga on liigne lisatud valge, st rafineeritud suhkru tarbimine. Rafineeritud valget suhkrut on keemiliselt töödeldud ning selles ei ole alles ühtegi vitamiini, füto-, mineraal- ega toitainet.
Sellepärast süües valge suhkruga magustatud toite (valget suhkrut ei lisata mitte ainult magustoitudesse, vaid seda leidub jookides, valmistoidus, kastmetes jmt), ei saa meie keha heal juhul peale tühjade kalorite, kõikuva veresuhkru ning kiirelt taastärkava näljatunde midagi. Halvemal juhul riskime oma tervisega.
Eelista süsivesikute allikatena puu- ja köögivilju, kuna need sisaldavad lisaks süsivesikutele ka kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid jm keha täisväärtuslikuks toimimiseks vajalikku.
Ohutumaid alternatiive leidub küllaga
Mida teha siis, kui elu ilma magusata tundub üks hädaorg (käsi püsti, kes seda tunnet ei jaga) ja õudusjutud suhkrust ei lase ühtegi magustoitu enam süümepiinadeta nautida?
Siin on magusasõpradele mõned tervislikumad variandid:
Steevia ehk suhkruleht: peetakse kõige ohutumaks suhkruasendajaks. Tegu on taimega, mida saab igaüks oma kodus kasvatada ja mille lehti võib suhkru asemel magustamiseks kasutada. Steevia on väga palju magusam kui tavaline valge suhkur, seega võib selle doseerimine olla alguses harjumatu. Ei sisalda süsivesikuid ega anna kaloreid.
Erütritool: looduslik magustaja, mida saadakse maisist, suhkrupeedist või nisust kääritamise teel. Ei kahjusta hambaid. Sobib nii kuumadesse kui külmadesse toitudesse/jookidesse.
Ksülitool: hambasõbralik magustaja, mida saadakse kasetohust. Poes tuleks kindlasti pakendilt lugeda, kas tegu on loodusliku või sünteetilise ksülitooliga. Sobib hästi näiteks jäätise sisse. Tarbida mõõdukalt, kuna võib liigses koguses põhjustada kõhulahtisust. Magususelt samaväärne lauasuhkruga.
Agaavisiirup: saadakse agaavikaktustest. 25% magusam kui valge suhkur. Looduses esineb üle 100 liigi agaavitaimi, kuid siirupi valmistamiseks sobib neist vaid käputäis. Agaavisiirupis on palju fruktoosi, mille liigne tarbimine võib maksale kahjulik olla.
Palmisuhkur: saadaval erinevaid sorte. Valmistatakse palmide tüvemahlast. Sisaldab enam vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid, olles sealjuures rafineerimata.
Kookosõiesuhkur: ainukeseks koostisosaks on palmi õiepungade mahl, mis koosneb 80% ulatuses veest. Suhkru saamiseks vesi aurustatakse. Aurustamise eesmärgil kuumutamine on ainus protsess, mida mahl läbib, mistõttu võib öelda, et see looduslik suhkur on väga puhas ning kemikaalivaba.
Sukraloos: hetkel aina populaarsemaks muutuv magusaine, mis astub valusalt kandadele aspartaamile. Maitseb nagu tavaline valge suhkur, kuid on umbes 600 korda magusam.
Vahtrasiirup: puhas vahtramahlast siirup on minimaalselt töödeldud, sisaldab mineraalaineid ja vitamiine ning antioksüdante. Vahtrasiirupile on omistatud rakkude vananemisevastane ning seedimist ergutav toime. Miinuseks võib olla spetsiifiline maitse.
Mesi: sisaldab lisaks glükoosile ja fruktoosile palju erinevaid vitamiine ja mineraalaineid. Samas sõltub mee tervislikkus väga palju selle valmistamisest. Kindlasti on oluline mett ka õigesti säilitada ning kasutada.
(Kuivatatud) puuviljad: püreestatud datlid, viigimarjad, rosinad, banaan.
Köögiviljad: maguskartul, kõrvits, peet, porgand.
Nagu kõikide asjade puhul, on ka toitumise juures väga oluline tasakaal. Kindlasti ei anna me soovitust tarbida tervislikumaid magustajaid mõõdutundetult, vaid võtta asja ikka ja alati mõistusega ning liialdusteta.
Artikli autor Piret Vihmar õpib Annely Sootsi Tervisekoolis toitumisnõustamist.
