Planeerides reisi eesmärgiga parandada tervist, tuleks teada, et suurimat kasu toob maksimaalse soolade sisaldusega puhas merevesi. Surnumere soolasus ületab kaheksa korda Atlandi ookeani soolasust, seitse korda Vahemere ja Punase mere, 14,5 korda Musta mere ning 40 korda Balti mere soolasust.

Ökoloogiliselt ohutumateks on tunnistatud Kreetal ja Kreekas asuvad rannad, samuti ka Iisraeli ja Türgi Vahemere rannad. Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia rannad teevad aga ökolooge kohati rahutuks. Meri ei tule seal toime reostusega ning tema jõud on lõpukorral. Rõõmu ei valmista ka Must meri. Üksnes Doonau veed kannavad Euroopast sinna nii tohutul hulgal jääkaineid, et meri ei suuda nendega hakkama saada.

Ja ikkagi ei asenda mitte mingisugused mereveega täidetud basseinid looduslikku keskkonda: mere mikroorganismid hukkuvad transportimisel 48 tunni jooksul, vesi “sureb” ja kaotab oma tervistava jõu.

Müügil võib näha hulgaliselt igasuguseid purgikesi aromaatse soolaga. Need meelitavad ostjaid ligi oma ereda värvi ja meeldiva lõhnaga. Kas aga sellistest toodetest ka kasu tõuseb? Tõeline sool näeb välja palju tagasihoidlikum — hallikas-valge. Naturaalne meresool on hulga kasulikum keemiliste värvainete ning aromatiseerijatega küllastatud sooladest, mis võivad põhjustada nahaärritust.

37-38º-ses vannivees lahustage 1-2 klaasitäit looduslikku soola (200-400 g). Protseduuri kestus 15-20 minutit. Ja milline efekt!!!