Tsöliaakiat vallandavaid nisu-, rukki- ja odravalke nimetatakse koondnimetusena gluteenideks ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks.
Mida teeb gluteen?
Terve inimese peensoole sisemine osa on kaetud hattudega. Nende kaudu imenduvad organismi olulised toitained– valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Teraviljades sisalduva gluteeni toimel tekib aga tsöliaakiahaigel peensoole limaskesta põletik, mis põhjustab peensoole hattude kahjustuse. Seega ravimata ja diagnoosimata tsöliaakiahaige organismis esineb toitainete puudus, mis toob omakorda kaasa erinevaid tsöliaakiaga kaasnevaid haiguseid (aneemia, osteoporoos jms).
Tsöliaakia ainus ravi on eluaegne gluteenivaba range dieet. Õige dieediga peensoolelimaskesta hatud paranevad ning toitainete imendumine taastub. Seega on tsöliaakiahaigele rangest gluteenivabast dieedist kinnipidamine ülioluline.
Tsöliaakia on geneetilise eelsoodumusega haigus, mis võib avalduda igas eas. Umbes 30% rahvastikust on olemas gluteenitalumatuse geenid, haigus avaldub 1% inimestest.
Tsöliaakiaga seotud sümptomid on erinevad ja väga individuaalsed. Tüüpilise tsöliaakia puhul kimbutavad inimest soolestiku probleemid (kõhuvalu ja gaasid), krooniline või periooditi esinev kõhulahtisus, kõhnumine.
Gluteeni tarbimine võib põhjustada ka peavalu ning väsimust (esineb 60%-82% tsöliaakia all kannatavatel inimestel).
Tsöliaakia haigetel võib esindeda ka rauapuudus, aneemia.
Tihti arenevad välja nahaprobleemid nagu Herpetiformne dermatiit.
Tsöliaakia mõjutab tugevalt teisi haiguseid ja nende süvenemist/paranemist: nt laktoositalumatus esineb ligikaudu pooltel ravimata tsöliaakiahaigetel. Kui soole hattude olukord paraneb, muutub laktoosi taluvus jälle normaalseks. Laktoosi on soovitatav hakata uuesti tarbima umbes aasta peale gluteenivaba dieedi algust, parem on alustada toodetega, mis sisaldavad vähem laktoosi. On ka leitud, et gluteenivaba dieet võib aidata võidelda teatud nahahaigustega, nt psoriaasiga.
Vaimne tervis
Tsöliaakiat on seostatud ka depressiooniga — kahjustunud soolestik avaldab negatiivset mõju kesknärvisüsteemile, samuti mõjutab gluteenis sisalduv peptiid eksorfiin kesknärvisüsteemi ja seda on seostatud depressiooni tekke soodustamisega.