Mida peaks iga naine oma kilpnäärme kohta teadma?


Mida peaks iga naine oma kilpnäärme kohta teadma?
Shutterstock

Kilpnäärmehaiguseid esineb naistel kümme korda sagedamini kui meestel. Umbes ühel naisel kaheksast tekib elu jooksul mingi probleem kilpnäärmega. Ms on need asjad, mida iga naine peaks oma kilpnäärme kohta teadma, selgitab dr Verner Fogel, Tallinna Endokrinoloogia Kliiniku endokrinoloog.

Mis asi on kilpnääre?

Kilpnääre on liblikakujuline elund, mis asub kaela alaosas kõrisõlme all. See organ kaalub kõigest 10-30 g ning koosneb kahest sagarast, mis on omavahel seotud neid ühendava sillaga, mida kutsutakse istmuseks.

Mida kilpnääre teeb?

Kilpnäärme toodab kaht elutähtsat hormooni — türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3). Mõlemad kilpnäärme poolt toodetud hormoonid, türoksiin ja trijoodtüroniin, on vajalikud ainevahetuseks ja kasvuks. Kilpnäärme hormoonide tootmist reguleerib aju all olev teine organ nimega hüpofüüs, mis toodab TSH-d ehk kilpnääret stimuleerivat hormooni. Mõlemad organid töötavad käsikäes, et saavutada õige hormooni tase inimkehas.

Kuidas kilpnäärme hormoonid mõjutavad keha?

T4, aga eriti T3 reguleerivad inimkehas rakkude töötamise kiirust. Kui kilpnäärme hormooni on palju, siis rakud töötavad tavapärasest kiiremini ja seda seisundit kutsutakse kilpnäärme ületalitluseks. Kui hormooni on vähe, siis on vastupidine olukord. Rakud töötavad tavapärasest aeglasemalt nimetatakse kilpnäärme alatalitluseks.

Seotud lood:

Muutused kilpnäärme hormoonides tekivad naistel ka peale rasestumist. Raseduse esimesel trimestril toodetakse hormoon nimega koorionkonadotropiin ( sama hormooni kasutatakse ka verest või uriinist raseduse tuvastamiseks ), mis oma TSH-le sarnase ehituse tõttu mõjutab kilpnääret ning türoksiini ( T4 ) ja trijoodtüroniini ( T3 ) taset veres. Tavaline on TSH taseme langus normist madalamale ja T4 ja T3 tõus normi ülapiirile või pisut üle selle. Tegemist on tavalise mitte haigusliku nähtusega ning möödub raseduse teiseks trimestriks.


Keda kilpnäärme haigused mõjutavad?

Kilpnäärmehaiguseid esineb naistel kümme korda sagedamini kui meestel. Umbes ühel naisel kaheksast tekib elu jooksul mingi probleem kilpnäärmega.

Naisele võivad kilpnäärmehaigused põhjustada:


  • menstruatsioontsükli häireid — päevad võid muutuda ebaregulaarseks või katkeda täielikult;

  • probleeme rasestumisega;

  • probleeme raseduse ajal emale kui ka lootele;


Kellel on suurem risk kilpnäärmehaigustesse haigestuda?


  1. Pärilikkus, näiteks kui kilpnäärmehaigus esineb isal ja/või emal;

  2. Vanus - haigestumise risk suureneb vanusega;

  3. Sugu - nagu ülal toodud, siis naistel esineb sagedamini kui meestel;

  4. Autoimmuunhaiguste esinemine (reumatoidartriit, skleroosis mutlipleks, tsöliaakia, haavandiline koliit jne );

  5. Kilpnäärme alatalitlusse haigestumise sagedus kasvab raseduse ajal, peale sünnitust ja menopausi.


Kuidas saada aru, et kilpnääre on korrast ära?

Visuaalseid tunnuseid on vähe. Nähtavad on suur sõlm(ed). Kilpnäärme alatalitluse korral võivad olla tursed näol, ületalitluse puhul silmade liikumine ette (punnsilmsus) ja silmalaugude spasm. Ületalitluse korral on türoksiini ja trijoodtüroniini tasemed veres kõrged. Kaebused on enamasti mittespetsiifilised, nt käte värin ja harva surin jalgades.

Kilpnäärme alatalitlus

Kilpnäärme alatalitlus on haigus, kus kilpnääre toodab organismi jaoks vähem kilpnäärme hormoone kui organismile vaja oleks. Kaebused tekivad aeglaselt ja süvenevad hiilivalt, kuude või aasta paari jooksul. Algselt võivad esineda üksikud kaebused, kuid haiguse süvenedes kaebuste hulk suureneb. Sagedasemaks kilpnäärme alatalitlust põhjustavaks haiguseks on Hashimoto türeoidiit või teise nimega autoimmuunne türeoidiit.

Loe veel

Kilpnäärme alatalituse sagedasemad tunnused:


  • külmatunne

  • kõhukinnisus

  • väsimus

  • kahvatu ja kuiv nahk

  • juuste hõrenemine

  • südamelöökide aeglustumine

  • vähenenud higistamine

  • näo turse

  • kehakaalu suurenemine

  • lihasnõrkus

  • lihas- ja liigesvalud

  • depressiivne meeleolu

  • hääl muutub kähedaks

  • menstruatsioonitsükli häired.


Kilpnäärme ületalitlus

Kilpnäärme ületalitluse puhul toodab kilpnääre organismi jaoks rohkem kilpnäärme hormoone kui organismile vaja. Sarnaselt alatalitusega esinevad kaebused üksikult ja võivad alles kuude jooksul ilmneda. Sagedasemaks kilpnäärme ületalitlust põhjustavaks haiguseks on Graves tõbi.

Kilpnäärme ületalitluse sagedasemad kaebused on:


  • kehakaalu langus vaatamata suuremale söögi tarbimisele

  • südame kloppimine

  • ärevus, närvilisus

  • ärrituvus

  • probleemid unega

  • värin kätes ja/või jalgades

  • suurenenud higistamine

  • kuumatunne

  • lihasnõrkus

  • kõhulahtisus

  • menstruatsioonitsükli häired

  • muutused silmi ümbritsevas koes ( turse, laugude spasm, punnsilmsus — ainult Gravesi tõve puhul ).


Kilpnäärme sõlmed

Kilpnäärme sõlm(ed) üldjuhul kaebusi ei põhjusta. Need tekivad vaid juhul, kui sõlm või sõlmed on kasvanud nii suureks, et takistavad neelamist ja hiljem ka hingamist. Lisaks võivad kaebused tekkida, kui kilpnäärme sõlm(ed) hakkavad iseseisvalt hormooni tootma ilma, et seda vaja oleks.

Milliseid vereanalüüse tuleks teha erinevate kilpnäärmehaiguste korral?

Kilpnäärme alatalitluse diagnoosimiseks piisab TSH ja aTPO tegemist. TSH näitab ära, kas kilpnääre töötab normipäraselt ning aTPO kinnitab või lükkab ümber kilpnäärme alatalitluse tekkepõhjuse.

Kilpnäärme ületalitluse diagnoosimiseks piisab TSH ja fT4 tegemist (muud spetsiifilised analüüsid teeb endokrinoloog ). TSH näitab ära, kas kilpnääre töötab normipäraselt ning fT4 annab teavet ületalitluse ravi vajadusel üle.

Rasedust planeerival naisel võiks määrata nii TSH kui ka aTPO.

Kas ja kui tihti peaks käima arsti juures kilpnääret kontrollimas?


  • Kui analüüsides on kõrvalekaldeid, siis vajalikud täiendavad vereanalüüsid ja diagnoosi saamiseks tuleks pöörduda endokrinoloogi vastuvõtule.

  • Kui kilpnäärmehaigust ravitakse, tuleb ravimidoosi paika panemisel järgida raviarsti juhendeid (keskmiselt kord kolme kuu tagant ).

  • Kui doos on optimeeritud, piisab TSH analüüsi tegemisest korra aastas.

  • Naine, kellel pole varasemalt kilpnäärmega probleem olnud ja puuduvad riskifaktorid, ei pea käima regulaarses kontrollis.


Mida teha, kui planeerite rasedust ja teil pole diagnoositud kilpnäärmehaigust?

Enne rasestumist on mõistlik kontrollida vereanalüüsidega kilpnäärne tervist.

Kui rutiinse kilpnäärme hormoonide kontrolli käigus leitakse teil alatalitlus ning TSH on 10 mIU/L või rohkem, kuid aTPO alusel pole autoimmuunset türeoidiit, siis tuleks ikkagi alustada asendusravi levotüreoksiiniga.

Naised, kellel on esinenud sageli raseduse katkemisi ning TSH on üle 4,2 mIU/L, kuid aTPO alusel pole autoimmuunset türeoidiiti, on samuti soovitav asendusravi kogu raseduse vältel.

Kui rutiinse kilpnäärme hormoonide kontrolli käigus leitakse teil ületalitlus, siis tuleks rasestumise plaanid edasi lükata seniks kuni on saavutatud ületalitluses stabiilne seis.

Mida teha, kui planeerite rasedust ja teil on diagnoositud kilpnäärmehaigus?

Kilpnäärme alatalitlus:

TSH peaks olema raseduse esimesel trimestril alla 2,5 mIU/L ja teisel ning kolmandal trimestril alla 3 mIU/L.

Kui teil on diagnoositud Hashimoto türeoidiit, kuid te ei kasuta veel asendusraviks levotüreoksiini, siis peaks TSH olema enne rasestumist alla 2,5 mIU/L.

Kui teie TSH on üle 2,5 mIU/L kuid alla 4 mIU/L, siis on soovitav kasutada asendusravi levotüreoksiiniga kogu rasedusel vältel.

Kui TSH üle 4 mIU/L, siis on vajalik asendusravi levotüreoksiiniga kogu raseduse vältel.

Kõik otsused tuleb teha koos raviarstiga.

Kilpnäärme ületalitlus:

Kui mitme kontrolli käigus on hormoonide tasemed olnud normis ja muutusteta ning ületalitluse ravimid minimaalse annusega, võib kaaluda rasestumist.

Mida teha, kui olete juba rase ja teil on diagnoositud kilpnäärmehaigus?

Kilpnäärme alatalitlus:

Kui teil on diagnoositud Hashimoto türeoidiit ja kasutate asendusraviks levotüreoksiini, peaks annust tõstma vähemalt 20% kuni 30%, sest raseduse ajal on kilpnäärme hormooni vajadus suurem. Pidage enne nõus ka oma raviarstiga.

Kilpnäärme ületalitlus:

Kui mitme kontrolli käigus on hormoonide tasemed olnud normis ja muutusteta ning ületalitluse ravimid minimaalse annusega, võiks koos arstiga kaaluda ravimite lõpetamist raseduse ajaks. Kui risk ületalitluse taastekkeks on suur, siis jätkatakse ületalitluse raviga ning T4 ja T3 hoitakse normi ülapiiril ning üritatakse kasutada võimalikult väikest raviannust.

Kui tihti peaks rase naine käima kilpnäärme hormoone kontrollimas?

Kui teil on kilpnäärme alatalitlus, siis minimaalne intervall on iga nelja nädalat tagant kuni teise trimestri keskpaigani. Teise trimestri keskpaigast kuni kolmanda trimestri keskpaigani vähemalt ühe korra tuleks teha analüüse.

Peale lapse sündi jätkata enne rasestumist kasutatud levotüreoksiini annusega ning analüüse tuleks korrata minimaalselt kuue nädala pärast.

Kilpnäärme ületalitlus:

Keskmiselt kord kuus võiks toimuda hormoonide kontroll ning vajadusel toimuks raviannuse korrigeerimine.

Milliseid probleeme võib ravimata jäänud kilpnäärmehäire tekitada?

Suureneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, sest alatalitlus tõstab LDL-kolesterooli taset. Lisaks tõstab alatalitlus kehakaalu, mis omakorda suurendab riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti ning põhjustab kõrgvererõhutõve. Rasedust planeeriv naine ei pruugi rasestuda. Rasedatel suureneb raseduse katkemise oht või enneaegne sünnitus.

Kilpnäärme ületalitluse ravimata jätmisel suureneb risk haigustuda osteoporoosi -haigus, mis põhjustab luude hõrenemist ja iseeneslikke murde ning on sage probleem naistel peale menopausi. Lisaks põhjustab ületalitlus südame rütmihäireid ja puudulikkust. Rasedust planeerival naine ei pruugi rasestuda. Rasedatel naistel suurendab raseduse katkemise ohtu või soodustab enneaegset sünnitust.

Kontrolli kilpnääret vereanalüüsiga!

Kommenteerib SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik:

Kilpnäärme kontrollimise üheks võimaluseks on vereanalüüsidel põhinev uuring. Kui on soov saada ülevaade kilpnäärme tööst või kui on kahtlus kilpnäärme talitlushäirele, on esmane vereanalüüs TSH. Seda analüüsi teevad inimesed tihti ka üldise tervisekontrolli käigus. Põhjalikumaks kilpnäärme töö hindamiseks tuleks lisaks TSH-le kontrollida ka teise kilpnäärme hormooni FT4 (vaba türoksiin) taset ja autoimmuunse kilpnäärme kahjustuse analüüsina anti-TPOd (türeoidperoksüdaasi vastased autoantikehad).

Kas kilpnäärmega seotud talitushäiretest on võimalik paraneda?

See sõltub talitlushäire põhjustest ja astmest. Kui see on põhjustatud mõnest muust haigusest või haigusliku seisundi poolt, mida on võimalik ravida, siis jah.
On rohkelt juhtumeid, kus naistel ei õnnestu rasestusta, peale kilpnäärme analüüsi tegemist, ravi saamist, on perre sündinud ka lapsi.

Kilpnäärmenäitajaid saad kontrollida oma perearsti juures või meditsiinilaboris SYNLAB, tehes üksikanalüüsina, kogu Kilpnäärmepaketi või tellides vastavalt vajadusele analüüse ravi jälgimiseks.