Mida süüa, et paremini näha
Aastate kogunedes kipub inimestel nägemine halvenema. Näiliselt pole silmadel otsest seost toitumisega, ometi aitab õige toit nägemist säilitada.
Vitamiinivaegus võib vähendada nägemist
Ainevahetus silmades on kiirem, kui mujal kehas. Terve silma C-vitamiini kontsentratsioon on kõrgem, kui ükskõik millises muus kehaosas. Toitumise roll silmade füsioloogias saab üha selgemaks tänu teadlaste uuringutele.
Terve nägemise saavutamiseks on vaja õigesti toituda, et anda kehale annused, mis on miinimumist oluliselt suuremad. Näiteks kae ärahoidmiseks, kui protsess on alanud, on vaja C-vitamiini kuni 15 korda rohkem igapäevasest miinimumvajadusest.
Keskeast alates muutuvad oluliseks vitamiinid A, C, E, D ja mitmed mineraalained, nagu tsink ja seleen. Tihti soovitab arst lisaks toidulauale ka apteegi preparaate. Kui juba läätsele on kae tekkinud, ei aita isegi vitamiinide preparaadid. Nii on oluline varakult hakata mõtlema õigele toitumisele, et saada silmade tervishoiuks vajalikke vitamiine just toidust. Loodus on kõik toidutaimed andnud, et nende manustamisel oleks silmad terved.
Vitamiin A tähtsus silmadele ja kust seda leida
Vitamiin A on on võrkkesta nägemispigmendi asendamatu komponent. Selle vitamiini puudus toidus viib kõigepealt hämaras nägemise halvenemisele, mida rahvakeeli kutsutakse kanapimeduseks. Seega päeval valguses näevad hästi, kuid videvikus on nägemisega raskusi ja pimedas nad nägemise abil ei orienteeru.
Vitamiini A (rasvlahustuv) vähesus on eriti ohtlik lapseeas, kus kahjustub silma pealispind. Silmapind võib tuntavalt muutuda kuivaks. Pikaaegne A-vitamiini puudus võib viia täeliku pimedaksjäämiseni.
Kuid hea pole ka liialdamine, eriti A-vitamiini preparaatidega, mille mõjul võib tekkida organismis mürgistumine. Täiskasvanu vajab ööpäevas 0,8 mg, vanemad aga umbes 1 mg. Kõige rikkamad on loomsetest toiduainetest maks, munad, koorevõi. Köögiviljades on rohkem porgandis, petersellis, selleris, punases paprikas, tomatis. A-vitamiini on ka õlirikastes seemnetes, nagu astelpaju-, lina-, päevalille- ja porgandiseemnetes.
Kuid A-vitamiinil on ka eelühendid karotenoidide näol. Seega toiduained, eriti köögiviljad, mis sisaldavad karotiini (kollane värvaine), on samuti hea A-vitamiini allikas. Organismis muutub karotiin A-vitamiiniks. Taimseid pigmente ehk A-vitamiini eelühendeid on paljudes taimedes, eeskätt porgandis (7,6mg, paprikas 2,9mg, kibuvitsamarjades 2,4mg, tomatis 0,6mg, nõgeses 2,1mg, spinatis 3,3mg 100g toidutaime kohta — kõikides värviliste viljade ja roheliste lehtedega köögiviljades.
Muutumine A-vitamiiniks võib paljudel juhtudel olla häiritud, nagu suhkruhaiguse korral. Üldse on loomulikult toiduaines sisalduva A-vitamiini imendumine parem kui karotenoididest. Ja vitamiini A imendumist pidurdavad ka raske füüsiline töö, kohvi- ja alkoholiga liialdamine, paljude ravimite üheaegne kasutamine.
Arvestama peab, et A-vitamiin toimib paremini koos vitamiinidega E ja C. Mis puutub kollastesse köögiviljadesse, eeskätt porgandisse, siis seda on parem süüa hästi peeneks riivituna, juua mahlana või valmistada ise porgandiõli. Nii omastab organism teda hästi.
Vitamiin E ja kus seda leidub
Vitamiin E on ka rasvlahustuv ja ta päevane vajadus on 10-12mg, kuid vanematel inimestel tervise huvides oleks vaja tarbida kuni 75mg ööpäevas. Rikkalik E-vitamiini kogus aitab säilitada organismis suuremat kogust A-vitamiini.
E-vitamiini tähtsaim omadus organismis on see, et ta kaitseb rakke vähkkasvajate vastu, pidurdab rakkude vananemist, hoiab ära trombide tekke. Kui rikkalik ka toidulaud poleks (hoidutakse ju rasvase toidu söömisest!), napib tihti just E-vitamiini. Rohkem leidub seda porgandis, kapsas, oliivides, pähklites, idandites, täisteratoodetes, teraviljakliides, külmpressitud taimeõlides jm.
Loomsed toiduained on suht vaesed, kuid vähesel määral on E-vitamiini maksas, munarebus, sealihas. Enim sisaldavad E-vitamiini marjadest kibuvitsamarjad ja seemnetest päevalilleseemned ning pähklid.
Ei saa läbi C-vitamiinita
C-vitamiini tähtsus organismis on suur, vajadus ööpäevas u 60 mg. Ta on tugev antioksüdant ja annab organismile kaitsejõu, aitab punaste vereliblede loomisel, oluline kolesterooli muutmisel sapphappeks, vähendab teatud vähkkasvajate arengut jm. Kuid askorbiinhapet nõuab ka silm, seda just vanemas eas valgusdefektide kahjututuks tegemiseks. Vanematel inimestel on C-vitamiini vajadus suur, so vähemalt 200 mg päevas. See on tõepoolest suur kogus ja seepärast tulebki palju süüa marju, puuvilju ja aedvilju.
Suurima C-vitamiini sisaldusega on kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, mustsõstrad, maasikad, mustikad, nõges, spinat, paprika ja paljud teised metsa- ja aiasaadused.
