Mida tunneb sinu keha, kui sööd liiga palju valget suhkrut?

Kellegi jaoks ei tohiks tänapäeval enam uudis olla, et suhkruga liialdamine mõjub meile ja meie kehale ainult halvasti, näiteks tõstab kehakaalu, soodustab rasvumist ja lõhub hambaid. Vähem pööratakse tähelepanu sellele, et ühise nimetaja suhkur alla on koondunud hulk erineva mõju ja koostisega magustajaid, kirjutab Loodusväe blogi.

Kõige laiemalt on levinud suhkruroo või suhkrupeedi baasil valmistatud suhkrud, mis omakorda jagunevad toor-roosuhkruks, toorsuhkruks ja valgeks suhkruks. Täna keskendume ainult valge lauasuhkru ehk rafineeritud suhkru mõjule.

Vaid tühjad kalorid ega ühtki toitainet

Valge suhkru tootmisel on suhkruroost või -peedist eemaldatud kõik mineraalaineid, vitamiinid ning muud organismile vajalikud ained, mida neis muidu leidub. Tänu sellele annab rafineeritud suhkur ainult nn tühje kaloreid, kuna selles ei leidu enam ühtegi meile vajalikku toitainet.

Suhkrutarbimisega kaasnev kaalutõus on see, mida enamasti kõige rohkem teadvustatakse ja kardetakse ning tänu millele oma suhkrutarbimist ka teadlikult kontrollitakse. Samas on palju neid inimesi, kelle kaalule suhkrutarbimine mõju ei avalda ning kes selle tõttu sissesöödud kogustele nii suurt tähelepanu ei pööra.

Pikaajaline liigne suhkru tarbimine koormab aga üle organismi mehhanismid, nii et keha ei pruugi enam toime tulla veresuhkru taseme stabiliseerimisega. Siit võivad alguse saada tõsised terviseprobleemid.

Püsivalt kõrge veresuhkur on ohu märgiks. Kui sellele lisandub ülekaalulisus, elustiilist tingitud vähene liikumine ning eelkõige vöökoha rasvumine, võib olla tegemist metaboolse sündroomiga. See on viimaseks hoiatuseks enne südamehaiguste ning II tüüpi diabeedi tekkimist.

Uuringud on näidanud, et kehakaalu säilitav dieet, mis sisaldab siiski lisatud suhkruid, võib negatiivselt mõjutada erinevaid tervisenäitajaid, mis on seotud metaboolse sündroomi tekkega.
II tüüpi diabeet on tänapäeva elustiili haigus, mida paraku diagnoositakse ühe noorematel inimestel ja üha sagedamini. Samuti näitavad kahjuks tõusutrendi südamehaigused.

Suhkrusõltuvus on lihtne tekkima

Lisaks võimalikele tervisehädadele on suhkruga liialdamisel oht jääda sellest sõltuvusse. Võtame näiteks paljudele tuttava probleemi: pidev näksimine ja magusaisu. Paljud tunnevad (töö)päeva jooksul sageli väsimus- või uimasustunnet, mida tahaks peletada kommi, šokolaadi või millegi muu magusaga.

Peale šokolaadi söömist on enesetunne parem ning energiatki tundub rohkem olevat. Natukese aja pärast hiilib väsimus jälle ligi ja tundub veel tugevam olema kui enne. Miks see nii on?
Keha kasutab suhkrut ja kõiki teisi süsivesikuid energia saamiseks. Suhkur on kiire süsivesik, mis imendub kiiresti ja glükoosisisaldus veres tõuseb järsult. Enesetunne paraneb ja energiat tuleb juurde. Veresuhkrutaseme kiirele tõusule reageerib insuliin, mille ülesanne on olukord stabiliseerida. Üleliigne glükoos transporditakse rakkudesse ning veresuhkru tase langeb järsult.

See on hetk, kui tunned end uuesti uimase ja väsinuna ning käsi haarab jälle mõne suhkrurikka vahepala järele. Ja nii toimib see kui nõiaring, millest on raske välja tulla. Raske, aga siiski võimalik.

Inimese enesetunne on kõige parem siis, kui veresuhkur püsib stabiilsena. Seda aitavad saavutada kolm regulaarset toidukorda päevas, lisaks toidukordade vahele söödavad tervislikud vahepalad. Oluline on süüa korralik ja toitev hommikusöök, lõunasöögiks valida mõõdukas koguses aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, et vältida veresuhkru kiiret tõusu ning sellele järgnevat väsimuse tunnet.

Parimad kiired vahepalad, mis aitavad veresuhkrul toidukordade vahel normis püsida, on näiteks puuviljad koos pähklite või seemnetega. Viimased aitavad reguleerida puuviljades leiduva suhkru kiiret imendumist.

Samuti on kasulikud marjad, köögiviljad, head rasvad (näiteks oliiviõli, avokaado, kala, muna), valgurikkad tooted (näiteks muna, kaunviljad, linnuliha, piimatooted) ning väikeses koguses täisteratooteid. Niimoodi süües püsib veresuhkru tase terve päeva stabiilsena ja kehal ei teki tungivat vajadust suhkrurikaste maiustuste järele.

Kas maiustused peaksid olema preemia?

Lisaks füsioloogilistele mehhanismidele tuleb kindlasti vaadata ka suhkrusõltuvuse psühholoogilist poolt. Tihti kasutatakse maiustusi enda premeerimiseks mõne eesmärgi saavutamisel või vastupidi, lohutamiseks halva enesetunde või ebaõnnestumise korral.

Selline käitumismuster võib olla sisse kodeeritud juba lapsepõlvest, kus maiustus on tihtilugu preemia hea käitumise eest. Maiustamine peaks tegelikult jääma pigem juhuslikuks tarbimiseks. Natuke šokolaadi, mõni komm või jäätis soojal suvepäeval ei tee üldjuhul tervisele halba ning aitab samas vältida suhkrurikaste toitude kontrollimatut ülesöömist.

Uuringute käigus on leitud mitmesuguseid seoseid liigse suhkru tarbimise mõjust dopamiini tasemele ajus. Suhkur tõstab ajutiselt dopamiinitaset, mis tekitab inimeses lühiajalist eufoorilist heaolutunnet. Seeläbi võrreldakse suhkru mõju ka enamlevinud sõltuvust tekitavate ainetega.

Igapäevasel toitumisel peaks võimalusel alati eelistama võimalikult naturaalset toitu, kus on vähe lisatud suhkruid. Maiasmokkadele pakub erinevaid võimalusi aina laienev tervislikumate suhkrute, siirupite ja suhkruasendajate valik, näiteks kookos- ja indiaanisuhkur, vahtra- ja agaavisiirup, looduslik suhkruasendaja stevia.

Samuti võib magustamiseks kasutada küpseid banaane ja teisi magusaid puuvilju, datleid, mett jmt. Aga mõõdukalt, eks!

Autor: toitumisnõustaja Laura Kivisoo, TerviseGeen