Tänapäeval peavad mõned meedikud mikroelementide puudujääki peaaegu et haiguslikuks seisundiks, mille tõttu on häiritud paljud tähtsad protsessid rakkudes, kudedes ning mitmesugustes elundites, teisiti seeditakse toit ning mõjuvad ravimid. Sama
ohtlik on ka nende üleküllus
. Selleks, et elada aktiivselt, reipalt ning kindlalt toime tulla stresside ning saatuse keerdkäikudega tuleb õppida elama harmoonias mikroelementidega.

Rasvkude mitte üksnes ei loo energiavarusid. See on ka omalaadne mikroelementide “ladu”. Kui organismil jääb nendest ainetest vajaka, loob see rasvavarud. Mikroelementide suure defitsiidi korral , ammutatakse neid varudest ning kasutatakse vajaduse järgi. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmete põhjal elavad inimesed, kellel on liigset kaalu 3-7 kg 5-10 aastat kauem, kui need kelle kaal on 1-5 kg alla normi või on see isegi “ideaalne”.

Grupi teaduslik portree

Mendelejevi tabeli järgi on inimese organismist leitud tänaseks päevaks 81 keemilist elementi. Nendest kaksteist jagunevad 99% -le kehamassist. Selle tosina esindajaid nimetatakse struktuurseteks ehk makroelementideks. Seevastu mikroelemente sisaldub organismis tühisel hulgal. Kuid nende tähtsus on siiski nii suur, et Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on nimetanud need eluliselt vajalikeks. Nende täielikul puudumisel on inimese elu võimatu, puudujäägi või ülekülluse tõttu arenevad aga tõsised patoloogilised protsessid.

VIP-elemendid

Meie elu juhtivad elemendid on sarnased selle maailma võimsatele – neid ei märka keegi, kuid nad on tugevad ning neist sõltub väga palju. On olemas ka sümptomeid, mis näitavad täpselt, et organismis on “vastastikused suhted” mõne tähtsa ainega korrast ära, kuid iseseisvalt nende puudujääki või üleküllust määrata on raske. Kui aga arsti või spetsiaalsete uuringute abil on tervisehäire põhjus välja selgitatud, siis on kõik inimese enda kätes.

Mineraalide puuduse nähtude avastamisel ei tohiks aga sugugi kohe apteeki tormata ja ülepeakaela puudujääke taastama asuda, sest :

- ennekõike tuleks enda jaoks kindlaks teha puudujäägi algpõhjused: on selleks vale toitumine, omastamishäired, ajutised tegurid (pingeline periood, külmetus, liigne füüsiline koormus) ja asuda järjekindlalt neid kõrvaldama. - mitmed elutähtsad mineraalid omastatakse sarnaste mehhanismide läbi (Zn, Fe, Cu) ja neist mõnega liialdamine või nende üheaegne sisse võtmine, mõjub negatiivselt ülejäänutele. - Vale järjekord või kooslus võib ise põhjustada omastamishäireid ja sellega puudust ning vaevusi süvendada (Mg-Ca).

Samas on olukordi, kus ootamine oleks kurjast. Ennekõike käib see raskemetallide jt toksiliste ainetega kokkupuutuvate inimeste kohta. Seleen on mineraal, mis neid kehast välja viia aitab, mistõttu pideva kokkupuute korral peaks seleeni ka pidevalt kõrvale tarvitada, üksikute kokkupuudete korral aga pisteliselt juurde võtta.

Alljärgnev tabel annab ehk nendest seostest mõningase ettekujutuse:

… ülekülluspõhjustab … defitsiidi
ElavhõbeSeleen
ArseenSeleen
KadmiumSeleen, tsink
KaltsiumTsink, fosfor
RaudVask, tsink
MangaanMagneesium, tsink
MolübdeenVask
TsinkVask, raud
PliiKaltsium, tsink
VaskTsink, molübdeen

Selliste teineteist mõjutavate mehhanismide tõttu ei tohiks mineraale igaks juhuks sisse lahmida, sest hea asemel või esile kutsuda hoopis raskemad tervisehädad ja mineraalide tasakaalutuse.

Preparaatide omavaheline sobivus

Valides mineraalidega komplekse ning toidulisandeid, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et nendes leiduvad ained sobiksid üksteisega. Nii ei tohi näiteks üheaegselt vasega kasutada tsinki, mangaani ja molübdeeni. Samuti on vastakaid arvamusi magneesiumi ja kaltsiumi ühistablettide kohta.

Kasulik on ka luua optimaalsed tingimused mikroelementide maksimaalselt aktiivseks imendumiseks. Nii vajatakse seleeni heaks omastamiseks A-,C- ja E-vitamiine. Kusjuures ilma viimaseta nende seast ei saa seleen “toimida”. Tuleb arvesse võtta, et toidulisandites sisalduvad aminohapped peavad olema esindatud nn L-vormis, mis aitab organismil neid kõige paremini omastada.

Sageli on toidulisandites lahustumatuid või vähelahustuvaid anorgaanilisi mikroelementide ühendeid. Reeglina on need sulfaadid, fosfaadid, oksüüdid. Neid omastab organism halvasti. Efektiivset omastamist kindlustavad orgaanilised ja komplekssed ühendid, eriti täiendatult taimede, vitamiinide ja fermentidega.

Lisaks on suur tähtsus ka mao-seedetrakti seisundil – normaalne happelisus, krooniliste põletikuliste protsesside puudumine, normaalne seedetegevus, mikrofloora tasakaal. Igasugune häire mõjub negatiivselt mikroelementide – eelkõige tsingi, seleeni ja koobalti –omastamisele. Probleemi aitavad lahendada selliste toiduainete regulaarne kasutamine, mis sisaldavad elusaid bifido- ja piimhappebaktereid (hapukapsas, - kurk).

Peab meeles pidama, et elus floora ei suuda kaua oma kasulikke omadusi säilitada. Seetõttu tuleb ilmtingimata tähelepanu pöörata toote väljalaske ning kehtivuse kuupäevadele.

Lähinädalate jooksul anname lühiülevaate mitmete elutähtsate mineraalide rollist, kas neid üldse on juurde vaja ja toitainetest, kust neid leida. Peatume sellistel mikroelementidel nagu tsink, raud, seleen, jood, koobalt, räni, liitium, mangaan, vast, molübdeen ja kroom.

Varem on jutuks olnud magneesiumi ja kaltsiumi ning naatriumi ja kaaliumi koostöö. Kõige kergemini leiate neid käsitlevad artiklid lehekülje ülaservas asuvat otsingut kasutades.

Mineraalidega seoses tasuks pilk peale heita ka meresoola artiklile.