Inimese organismis on sadu mikroobe, millel on kõigil oma ülesanne. Tavaliselt saab organism mikroobide kontrolli all hoidmisega ise hakkama, aga kui immuunsüsteem on nõrgenenud, võib tasakaal paigast minna ja tekkida erinevaid haigusi, sh põiepõletikke.
Kusepõiepõletik ehk tsüstiit tekib tavaliselt siis, kui mikroobid ehk haigustekitajad satuvad põide. Sinna satuvad nad enamasti kusiti kaudu, aga vahel ka vere või lümfi vahendusel. Ligi 80 protsendil juhtudest tekitab põletikku soolekepike Escherichia coli., kuid võib esineda ka muid bakterid (Proteus, Klebsiella, stafülokokk, enterokokk).
Põhjust tuleb otsida naiste ja meeste anatoomilistest erinevusest. Nõrgema immuunsüsteemi tõttu on suurem risk põiepõletiku tekkeks ka lastel, eakatel ja kroonilistel haigetel. Eriti vanematel meestel on põiepõletik tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (nt eesnäärme suurenemine, kusepeetus).
Põiepõletiku teket soodustavad arvatavasti järgmised tegurid:
Põiepõletiku teket soodustab ka külmetumine — külm merevesi, külm tuul, külma kivi peal istumine, talvele mittevastav riietumine. Külmetumine vähendab organismi üldist vastupanuvõimet, mistõttu kaitsemehhanismid ei suuda bakteritele vastu panna.
Põiepõletiku sümptomid:
Kuidas põiepõletikku leevendada ja ravida?
Iseloomulike tunnuste tekkimisel tuleb juua hästi palju vedelikku (vett, jõhvikamahla, leesika-, pohla-, kaselehe- või peterselliteed) ning hoida end soojas. Kasutada võib ka jõhvikapreparaate. Tugeva valu korral võib võtta valuvaigisteid. NB! Vältida tuleb kofeiini sisaldavaid valuvaigisteid. Rohke vedelik aitab bakterid kuseteedest välja loputada ning jõhvikas sisalduvad komponendid ei lase bakteritel kuseteede seintele kinnituda ja paljuneda. Hariliku leesika lehed sisaldavad ka desinfitseeriva ja antibakteriaalse toimega aineid. NB! Leesikat tohib kasutada vaid lühiajaliselt. Pohl on desinfitseeriva, bakterite kasvu pidurdava ja kuseeritust suurendava toimega. Diureetiline toime on ka kaselehtedel ja petersellil.
Kerged põletikud peaksid koduste vahendite abil paari päevaga järele andma. Kui haigus ei taandu või ägeneb või lisandub palavik, tuleb pöörduda perearsti poole, kes määrab vajadusel antibiootikumravi. Tihti võivad põiepõletiku sümptomid kaduda varem, kui inimene haigusest täielikult terveneb — valulikkus ja tihe urineerimine kaovad, aga põiepõletik ei ole veel välja ravitud. Seetõttu on väga oluline määratud ravikuur lõpuni teha. Mitmendat korda ilmneva põiepõletiku puhul peaks kohe esimeste haigustunnuste tekkimisel helistama perearstile ja alustama ennetava raviga.
Hügieen aitab põiepõletikku vältida
Alakeha pesemiseks tuleks kasutada puhast sooja vett ja/või intiimpesuks mõeldud vahendeid. Spetsiaalsetel intiimpesugeelidel on õige pH-tase, mis aitab vältida võimalikke infektsioone. Seepe (sh lasteseepe) ei soovitata kasutada, sest need hävitavad intiimpiirkonna normaalse pH, võivad ärritada limaskesti ning soodustada bakterite kasvu. Intiimpesuks mõeldud vahendeid võiks kasutada korra päevas, puhta veega pesta vastavalt vajadusele.
WCs käies soovitatakse pühkida eest taha, sest kui pärast roojamist pühkida pärakut tagant ettepoole, satuvad soolestikust pärit bakterid (just naistel) kuseteede lähedusse, kus võivad sobivates tingimustes kiiresti paljuneda ja põhjustada põletikke. Bakterite hulka kuseteedes aitab vähendada ka vahekorrajärgne urineerimine (seetõttu soovitatakse naistel umbes 10-15 minutit pärast suguühet tualetis käia).
Oma osa on ka aluspesul. Soovitatakse kanda puuvillaseid aluspükse, mis imavad endasse kehavedelikku, ei aja higistama ega ei tekita bakteritele soodsaid elutingimusi. Liiga kitsas pesu või soonivad riided võivad mehaaniliselt ärritada.
Põiepõletiku ennetamiseks on oluline immuunsüsteemi tugevdada, teha piisavalt sporti ja treenida alakehapiirkonna lihaseid.
Allikas: Südameapteek
