Miks vaevab eestlasi D-vitamiini puudus?

 (66)
Miks vaevab eestlasi D-vitamiini puudus?
Scanpix

D-vitamiin on vajalik rasvlahustuv vitamiin, mida saadakse toidust ja mis tekib UV- kiiruse toimel. Kahjuks ei paku aga meie päikesevaesed suved selleks palju võimalusi.

Teadusuuringud on näidanud, et D-vitamiin mõjutab meie immuunsüsteemi, insuliini aktiivsust, lihaste funktsioone, tugevdades lihaseid, parandades koordinatsiooni, samuti vähendades kukkumise ohtu, mis on eriti oluline eakatel.

Kust saab D-vitamiini

D-vitamiini ainult toiduga saada on raske. Esiteks on keeruline hinnata toidus sisalduvat D-vitamiini hulka, sest erinevate maade andmebaasides on toiduainete D-vitamiini sisaldused erinevad. See oleneb söödast, aastaajast ja teistest põhjustest. Näiteks võib merest püütud lõhe D-vitamiini sisaldus olla kordi suurem kui kalakasvatuse lõhel. Kui sooviksime saada D-vitamiini soovituslikku annust (7.5 µg) ainult ühest allikast, siis peaksime päevas tarbima 15 liitrit 2,5%-list piima, sööma 50g lõhet, 75g määrdemargariini, 6 keskmist muna, 90g soolaheeringat. Piim on meile vajalik toiduaine. Piimast saame elutähtsaid mineraalaineid ja vitamiine. Eriti oluline on piimas sisalduv kaltsium, mille paremaks omastamiseks on vaja D-vitamiini.

Kahjuks on meie elu viimaste aastakümnete jooksul palju muutunud — kala sööme me vähem, samuti on vähenenud väljas liikumine. Samas hoiatatakse liigse päevitamise eest, sest see võib tekitada nahavähki ning selle kaitseks kasutatakse päikesekaitsekreeme, mis pärsivad D-vitamiini sünteesi nahas. Suvisel keskpäeval piisab juba kümnest minutist kogu keha päevitamisest, et tagada mitme päeva D-vitamiini vajadus. Paraku on organism võimeline säilitama suvel sünteesitud D-vitamiini varusid vaid kuni kaks kuud.

Seotud lood:

Kellele on D-vitamiini kindlasti lisaks vaja?

Meie täisealistest elanikest on ligi pool liigse kehakaaluga ja see suurendab D-vitamiini vaegust veelgi. Rasvunutel võib olla küll keharasvas talletunud D-vitamiin, kuid selle biokättesaadavus on halb. Samuti koormab liigne kehakaal luid ja liigeseid. Samas suureneb tasapisi elanike eluiga ja keegi ei taha oma viimaseid aastaid veeta tubastes tingimustes.

D-vitamiini vajadus on suurem raseduse ja rinnapiimaga toitmise ajal ning eakatel üle 60 eluaasta inimestel (10µg). Neil tuleks hankida lisa toidulisanditest. Mittetulundusühingu Vitamiin D Council spetsialistide arvates ei ole oluline, kas toidulisandid on kapslid või tabletid. Ajakirjas J Bone Miner Res. avaldatud artikli põhjal soovitatakse D-vitamiini toidulisandeid tarbida kõige suurema toidukorra ajal, sest toidus sisaldus rasv parandab märgatavalt vitamiini omastatavust.

Tugevate ja tervete luude tagamisega peab alustama juba raseduse ajal, kui kaltsiumiga tuleb varustada arenevat loodet. Eriti oluline on see raseduse viimasel trimestril. Seetõttu peab toidust saama piisavalt kaltsiumi, mille parimaks allikaks on piim ja piimatooted. Et organism kaltsiumi paremini omastaks, peab lapseootel naine saama piisavalt D- vitamiini, mis tagab kaltsiumi ja fosfori normaalse imendumise peensoolest. Nii moodustuvad lootel tugevad luud ja terved hambaalged.

Üksvõimalus olukorra parandamiseks on toiduainete rikastamine D-vitamiiniga. Maailmas rikastatakse toiduaineid D-vitamiiniga juba pikka aega. Enim rikastatakse piima ja piimatooteid, hommikuhelbeid, margariini, aga ka apelsinimahla. Piima rikastamist D-vitamiiniga alustati USA-s juba 1933.aastal. Ühest klaasitäiest rikastatud piimast (200 ml) saab ligi 30% päevasest soovitatud D-vitamiini koguses (7,5µg). Eestis on seni D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid vähe, peamiselt on imikute toitesegud, margariinid, rapsiõli ja mõned jogurtid.