Millist depressiooniteraapiat valida?
Olemas on üle 400 psühhoteraapia liigi, mis jagunevad eri koolkondadesse. Järgnevalt lühiülevaade 7 levinumast psühhoteraapiast.
Psühhoanalüüs
Tegu on n-ö rääkimisteraapia emaga. Sigmund Freud töötas rohkem kui sajand tagasi välja meetodi, millega uuritakse põhjalikult patsiendi psüühikat, kutsudes rääkimise teel esile alateadvusimpulsse ja käitumismustreid.
Patsiendi koht on tavaliselt diivanil, kus ta lamab. Ravil keskendutakse patsiendi ja psühholoogi vahelisele dünaamikale. See on üsna vaevanõudev ja karm meetod, sest kohtuma peab oma terapeudiga mitu korda nädalas ja nii mitu aastat järjest, vahel isegi aastakümneid.
See meetod loob justkui oma maailma. Kui näiteks patsient ei suuda otsustada elus vajalikke asju, siis psühholoogi ees mängib ta selle kõik läbi ja nii saab terapeut teda analüüsida.
Psühhodünaamiline teraapia
Psühhoanalüüsi kergem variant. Patsiendid lamavad psühholoogi juures diivanil väga harva, kohtumine on tavaliselt kord nädalas ja kestab aasta või isegi vähem.
Siin ei kaevuta nii sügavale kui psühhoanalüüsis, kuid raviks kasutatakse ikka alateadvust, isiklikku arengut ning patsiendi ja terapeudi omavahelist suhtlust. Eesmärgid on rohkem limiteeritud.
Kognitiivteraapia
Negatiivne mõtlemine võib põhjustada või kaasa aidata depressioonile ja ärevusele. Kognitiiv-teraapia eesmärgiks on sinu mõtlemist positiivseks tagasi pöörata.
Ravi kestel õpid, kuidas ära tunda ohtlikke ja ärritavaid mõtteid ning asendada need konstruktiivsematega.
Psühhoanalüüsist erinevalt on kognitiivteraapia eesmärgiks leida lahendust kiiretele probleemidele. Kestuseks on tavaliselt 16 nädalat ja kätkeb endas rangelt paika pandud kava igaks sessiooniks. Teha tuleb ka n-ö kodutööd, näiteks tuleb patsiendil kodus ise ennast jälgida või praktiseerida uut moodi mõtlemist.
Käitumisteraapia
Kui kognitiivteraapia keskendub negatiivsetele mõtetele, siis käitumisteraapia aitab sul probleeme lahendada käitumise muutmise teel.
Sobilik ärevushäirete ja foobiate ravis. Üks levinumaid tehnikaid on n-ö tundetuks muutmine, kus patsient asetatakse talle hirmu tekitavasse olukorda või palutakse tal sellele mõelda. Nii saadakse järk-järgult oma hirmust üle.
Käitumisteraapiat rakendatakse sageli koos kognitiivteraapiaga — kognitiiv-käitumisteraapia, kus kombineeritakse mõlema teraapia võtteid.
Isikutevaheline teraapia
Kas konfliktsed suhted ja sotsiaalse toe puudumine tekitavad sinus depressiooni? Kui jah, siis sobib sulle just isikutevaheline teraapia.
See on lühike ja fookustatud lähisuhetele: pere, sõbrad, kolleegid ja teised võtmeinimesed sinu elus. Eesmärgiks lahendada suhteid, kus kipuvad kergelt tekkima konfliktid.
Seanssidel peab loetlema tähtsaid suhteid oma elus ning terapeudiga neid läbi mängima.
Kogemuslik teraapia
Sel meetodil õpid eristama emotsionaalselt tervislikke käitumismalle eksitavatest ning kahjulikest.
Teistest teraapiatüüpidest erinevalt, kus oluline on säilitada neutraalne suhe patsiendiga, on siin vaja väga empaatiavõimelist ja toetavat terapeuti.
Patsiendile on märksõnadeks mõistmine ja soojus, need loovad soodsa pinnase edasiminekuks ja heaks enesetundeks.
Online-teraapia
See pole nii hull, kui kõlada võib. Nagu kõik muu, on ka psühholoogiline abi kättesaadav interneti kaudu tänu tohutu kiirusega arenenud kommunikatsioonivahenditele. Võib saata vallassõnumeid, teha videokõne Skype`i kaudu vms.
On eriti sobilik, kui pole võimalik kasutada transporti, elad kaugemal suurest keskusest jne.
Allikas: Health.com
