Lisaks laste- ja noorukite plaanipärasele immuniseerimisele on eeskätt epidemioloogilistel näidustustel vaja vaktsineerida ka täiskasvanuid. Olulisemad tegurid, mis tingivad vajaduse vaktsineerida täiskasvanuid, on järgmised: epidemioloogiline riskiolukord (ohtliku nakkushaiguse levik), kuulumine nakatumise riskirühma (erialase tegevuse, käitumise eripära, reisimise, põhi-või kaasneva haiguse, ühiseluga seotud kollektiividesse kuulumise alusel) ning vanema-ealisus.

Tuletame meelde, et laste vaktsineerimine on tasuta, kuid täiskasvanud peavad vaktsiinide eest välja käima 10-30 eurot.

Difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineerimine

Eesti immuniseerimiskava põhjal korduv-vaktsineeritakse täiskasvanuid, keda lapse ja noorukieas on vaktsineeritud difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu, alates 25. aasta vanusest iga kümne aasta järel Td või Tdap vaktsiini ühe annusega. Varem täielikult vaktsineerimata, teadmata vaktsineerimise anamneesiga või katkenud vaktsineerimise skeemiga (saanud vähem kui kolm annust) täiskasvanuid vaktsineeritakse Td (Tdap) vaktsiini kolme annusega: kaks esimest annust manustatakse nelja nädalase vahega ja kolmas annus 6-12 kuud pärast teise annuse manustamist.

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimine

Leetrite ja mumpsi komponendiga vaktsiini (MMR) täiendava (teise) annusega on soovitatav vaktsineeridajärgmisi täiskasvanuid:
a) isikuid, kes on äsja kokku puutunud leetrihaigega,
b) isikuid, kes viibivad kollektiivis, kus kulgeb leetrite puhang,
c) üliõpilasi ja kaitseväelasi,
d) patsientidega kokku puutuvaid tervishoiutöötajaid ja
e) sageli reisivaid inimesi.

Difteeria ja teetanuse vastu tuleks süst teha iga kümne aasta järel. Nende kahe haiguse vastu saab vaktsineerida tasuta, kuid kui lasta teha kolmik-vaktsiin, mis kaitseb ka läkaköha eest, on selle hind 25 eurot.

Leetrite, punetiste ja mumpsi vastu on vaja vaktsineerida üks kord elus, kuid täieliku kaitse saamiseks võib vaja minna kahte annust teatud ajavahega. Seda vaktsiini võivad saada ka need inimesed, kes on mõnda neist haigustest juba lapsepõlves põdenud, vahendab Novaator.err.ee.

A-viirushepatiidi vastu vaktsineerimine
A-viirushepatiidi vastu vaktsineeritakse järgmistesse riskirühmadesse kuuluvaid täiskasvanuid:
a) meestega seksivaid mehi,
b) süstivaid narkomaane,
c) A-hepatiidi viirustega kokkupuutuvaid laboritöötajaid,
d) krooniliste maksahaigustega või C-hepatiidiga isikuid,
e) patsiente, kellel esineb vere hüübimisfaktori häire.

B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimine
B-viirushepatiidi vastu on soovitatav vaktsineerida järgmistesse riskirühmadesse kuuluvaid täiskasvanuid ja täiskasvanuid epidemioloogilistel näidustustel.
Riskirühma kuuluvad järgmised täiskasvanud:
a) sageli partnereid vahetavad seksuaalselt aktiivsed isikud,
b) sugulisel teel levivaid haigusi põdevaid isikud,
c) süstivad narkomaanid,
d) meestega seksivad mehed,
e) B-viirushepatiiti põdeva isiku seksipartnerid,
f) B-viirushepatiiti põdeva isikuga alaliselt koos elavad inimesed,
g) vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvad tervishoiu- , labori- ja korrakaitsetöötajad,
h) krooniliste maksahaigustega patsiendid,
i) krooniliste neeruhaigustega isikud ja hemodialüüsi patsienid,
j) diabeedihaiged,
k) HIV-nakkusega isikud.

Immuniseerimine puukentsefaliidi vastu

Immuniseeritakse puukentsefaliidi riskirühma kuuluvaid täiskasvanuid — metsa-ja põllumajandustöötajaid, jahimehi, endeemilistes piirkondades elavaid ja seal kevad-suvekuudel puhkavaid inimesi, piirivalvureid, kaitseväelasi jt. Vaktsiini süstitakse 0, 3. ja 1.-12.-kuul ning korduvvaktsineeritakse ühe annusega iga kolme-viie aasta tagant.

Immuniseerimine gripi vastu

Täiskasvanuid vaktsineeritakse gripi vastu igal aastal enne gripihooaja algust. Immuniseerimise meditsiiniliseks näidustuseks on kroonilised südame, kopsude, neerude ja ainevahetuse süsteemi haigused (eeskätt diabeet), hemoglobineemiad, ravi/hospitaaliseerimist vajanud immuunpuudulikkus, HIV-nakkus, teise ja kolmanda trimestri rasedus. Elukutsega seotud immuniseerimist vajavasse gruppi kuuluvad tervishoiutöötajad, hooldekande asutuse töötajad, alla kahe aasta vanuste kroonilisi haigusi (eeskätt bronhiaalastmat) põdevate laste ning vanurite põetajad ja pereliikmed. Immuniseerimist vajavasse gripi üldriskirühma kuuluvad vanemaealised inimesed alates 65. eluaastast.