Mis mind ometi vaevab? Stress, neuroos, depressioon?

Ikka tuleb elus ette pingelisemaid perioode, mil lained pea kohal kokku löövad, kõik tundub mõttetu, tühja ja võimatuna. Kolleeg küsib muuseas, kas sul on stress, ise arvad, et depressioon. Või kannatad sa hoopis neuroosi all?

Stress võib tähendada mitmesuguseid asju: nii neid sündmusi, mis tekitavad meis ärevust või pingeid, kui ka meie reaktsiooni nendele. Stressi mõistet kasutatakse tihti suvaliselt.

Neuroosi mõistet on meditsiinis kasutatud selliste tervisehäirete kohta, mille puhul ei leitud mingit kindlat põhjust kehalistes talitlustes ja mida seostati närvisüsteemi või iseloomu iseärasustega. Praeguseks on meditsiinis neuroosi mõiste kasutamisest loobutud selle ebatäpsuse tõttu.

Depressiooni tuumaks on pikemat aega kestev alanenud meeleolu ja elurõõmu kadumine. Tüüpilise depressiooni puhul lisanduvad sellele väsimus, isutus, unehäired, põhjendamatu alaväärsus- ja süütunne ning elutahte kadumine. Depressioon erineb ärevushäiretest oma põhjuste ja kulu poolest ning vajab teistsugust ravi.
Depressiooni kogemus on eristatav ärevusest näiteks sellega, et depressiivne meeleolu on enamasti suunatud minevikku, samal ajal kui ärev enesetunne tekib pigem seoses tulevikuga. Siiski tuleb vahel ette, et depressioon ja ärevushäire esinevad koos või lisanduvad üksteisele aja jooksul.

Allikas: inimene.ee