Mis on adrenaliinisõltuvus ja kas see võib ohtlik olla?
KODUTOHTER: Kes ei oleks uudsesse olukorda sattudes või mõne ohuga silmitsi seistes tundnud adrenaliini soontesse voolamas. See on ühteaegu veidi hirmutav, ootusärev ja põnev. Me ei tea, mis juhtuma hakkab, aga oleksime nagu kõigeks valmis. Milliseid tundeid ja reaktsioone adrenaliin inimeses tekitab, sellest räägib arengukeskuse Avitus nõustaja Kristi Leps.
“Adrenaliin on hormoon, mida eritavad neerupealised. Kui on mingisugune olukord, mis on inimese jaoks hirmutav, siis nõristub adrenaliin verre ja see tekitab reaktsiooni: võitle või põgene. Adrenaliini eritub ka põnevates ja häid emotsioone tekitavates olukordades. Selle hormooni mõjul kopsud laienevad, veri suunatakse ajju, südamesse ja lihastesse, et keha oleks valmis kohe reageerima. See tekitab inimesele korraks kõikvõimsustunde. Keha muutub kiiremaks, tugevamaks, tunned ennast hästi jõulisena, teadvus teravneb, paned rohkem tähele ja pilt on selgem. Kõrvalefektina võib vahel esineda peapööritust või higistamist. Selline reaktsioon on inimesel sees juba ürgajast. Vanasti kui pidi lõvi eest ära jooksma, siis oligi kohe vaja, et oleksid valmis hüppama ja minema,” selgitab Kristi Leps.
Adrenaliin ja hirm
Igaühel on oma hirmud ja situatsioonid, mis ärevaks teevad. Ükskõik mis hirm inimesel on, alati tekib sellega seoses verre adrenaliin. Kui adrenaliinitase tõuseb, siis aitab see kehal ennast kokku võtta, vajaduse korral ohuga võidelda või plehku panna. Kuna hirmutav olukord tekitab ühtlasi ootusärevust ja põnevust, siis pannakse ennast sellistesse situatsioonidesse tihti tahtlikult.
“See on ühest küljest hästi mõnus ja hea tunne ning inimesed on hakanud seda ära kasutama,” nendib nõustaja. Selle tunde nimel tehakse erinevaid asju. Mida täpselt ette võetakse, oleneb inimesest: kes hüppab langevarjuga, kes vaatab õudusfilmi, kes läheb pimedasse metsa matkama. “Neid asju tehakse, sest see on inimese jaoks põnev. Näiteks arvutimäng või film ei ole reaalselt ohtlik, aga reaktsiooni ikkagi tekitab. Keha reageerib samamoodi, nagu sul oleks ninasarvik selja taga,” räägib nõustaja.
“Sellisest tundest on päris kerge sõltuvusse jääda. Ei saa öelda, kas see on hea või halb. Adrenaliinitulv on üks kehatalitluse osa. See on olnud meile vajalik, sest ta on evolutsiooniliselt inimesele sisse kodeeritud. Mida sellega peale hakkame, on meie otsustada.”
Mõju ei ole piiritu
“Adrenaliinisõltlane läheb kogu aeg n-ö aste ülespoole. Vajatakse senisest teravamaid elamusi, et tunda seda ikka ja jälle. Alustad näiteks trikirattaga hüppamisest, aga lõpetad hoopis sellega, et hüppad köiega kaljult alla. Otsid teravaid elamusi üha enam, pead rohkem panustama ja järjest põnevamaid asju tegema,” räägib Kristi Leps.
Adrenaliinist põhjustatud võimekas tunne ei kesta muidugi lõputult, eelkõige oleneb see inimesest ja olukorrast. Kui näiteks Tartu maratoni stardikanga all oled adrenaliini täis, siis 60. kilomeetril sa seda ilmselt enam ei tunne. Füüsiliselt raske tegevuse ajal töötleb ainevahetus verre nõristunud adrenaliini ja tegevuse lõppedes taastub keha normaalne tasakaal. “Tegelikult adrenaliinitulva ajal inimene suudabki rohkem, kuna energia ja veri suunatakse lihastesse, veresuhkru tase tõuseb, kopsud võtavad rohkem hapnikku vastu, et oleksid kiirem ja tugevam ning valmis füüsiliselt reageerima. Adrenaliinitulv ise võib kesta kuni üks tund,” märgib Kristi Leps. “Näiteks langevarjurid väidavad, et see, mida nad naudivad ja mis on põnev, ongi esimene minut kukkumist. Kui langevari avaneb ja sa lihtsalt langed, siis on juba igav. Korjad taas oma asjad kokku ja lähed üles. Kogu seda vaeva nähakse vaid selle esimese 60 sekundi pärast.”
Mis on adrenaliinisõltuvus ning kuidas adrenaliinitulv kehale ja vaimule mõjub, loe juba Kodutohtri maikuu numbrist.
